Ignar Fjuk tunnistas, et maailmanäituse ekspositsiooni püstipanemisega läheb kiireks, kuid ta lubas, et sellel nädalal selguvad riigihankekonkursi tulemused eksponaatide paigaldaja leidmiseks.
Fjuk möönis, et tal on majandusministeeriumiga töövõtuleping, mis toob talle iga kuu puhtalt 3000 krooni sisse. Lisaks on ta palganud sekretäri ja hankejuhi administratiivse töö tegemiseks.
«Mind aitab see, et olen selle ala inimene,» põhjendas Fjuk tegelemist maailmanäituse ekspositsiooni koostamisega.
Tiit Reiman ütles, et kiiremas korras tuleb leida sponsorid, et Eesti esinemine maailmanäitusel võimalikuks saaks.
Esialgu on vajaminevast summast puudu 1,8 miljonit krooni. «Kui ei tule välja, läheme küsime valitsuse reservfondist,» lausus Reiman.
Reiman leidis, et kuna maailmanäitusel on kandev mereteema, võiks osalemisvõimalust pakkuda Helsingi ja Stockholmi liinidel sõitvatele Eesti laevafirmadele.
Rootsi ja Soome vahet sõitvate E-Liini ASi ja ASi Hansatee turundustöötajad ütlesid reedel, et nemad pole kuulnudki võimalusest osaleda maailmanäitusel.
Eesti kuluprognoos maailmanäitusel osalemiseks suurenes eelmise aasta lõpul ligi poole võrra, kui Leedu loobus Eestiga ühise paviljoni sisustamisest.
Tiit Reimani sõnul on suuremad kulutused näituse konstruktsioonide ehitamine, mis läheb maksma 2,39 miljonit krooni ja ekspositsioonis kasutatav multimeedia, mille maksumus on 1,25 miljonit krooni. Sõidurahaks on ette nähtud veidi üle miljoni krooni, ütles Reiman.
Ignar Fjuk märkis, et väga kallid on ekspluatatsioonikulud, mis Eesti 624 ruutmeetri suuruse näitusepaviljoni kohta maksavad 100 000 dollarit ehk 1,4 miljonit krooni. Teist samapalju läheb maksma kaheksa giidi palkamine, lausus Fjuk.