Kasumivõtt ei lõpetanud USA aktsiate tõusu

Esmaspäeval olid USA turud presidendipäeva tõttu suletud. Pikale pühale järgnes taas hoogne tõus ning kolmapäeva õhtul seadis Dow uue rekordi juba üle 8400 punkti piiri. Tõusu tegid võimalikuks mõned soodsad makrouudised, mis kõnelesid jätkuvalt madalast inflatsioonist, samuti oluliste negatiivsete uudiste puudumine -- Iraagi konflikti teravnemine investoreid palju ei häirinud. Korrektsiooni vältimatus oli selge ning neljapäeval tõmbaski tugev langus New Yorgi börsi tublisti alla. Reede õhtuks olid aga hinnad taas üleval ning tõus jätkumas. Neljapäevane langus ei puudutanud Nasdaqit, mis sügisesi rekordtasemeid veel saavutanud pole. Nasdaqi tõus on olnud ka tublisti konarlikum. Dow kerkis nädalaga 0,52%, Nasdaq koguni 1,04%.

Nädal algas Stockholmi börsil taas viisaka tõusuga, hoolimata USA puhkepäeva tõttu puuduvast orientiirist. Tugevust näitasid nii finantssektor kui Ericsson. Tõusu tipus oli aga Volvo, millelt oodati teadet aktsiate tagasiostu kohta. Kui see teade kolmapäeval tulemata jäi ning firma loobus ka dividendide maksmisest, langes Volvo järgnevatel päevadel kivina. Sarnaselt Volvole lõppes ebaõnnestunult ka spekulatsioon kindlustusseltsi Skandia tulemustega, mis jäid põhiliselt ennustatud tasemele. Ka teised suured -- Astra ja Ericsson -- kannatasid hiljutise tugev tõusu järel kasumivõtu käes ning alles reedel võttis börs taas kerged tõusutuurid üles. Nädal lõppes börsi koondindeksi 1,66% tõusuga, mis põhiliselt vastab ka ülejäänud Euroopa turgude edule nädala jooksul.

Erinevalt suurest vennast Stockholmis on Helsingi börs näidanud tänavu väga rajust minekut. Kolme viimase nädala jooksul pole HEXil olnud ainustki languspäeva ning börsiindeks liigub pidevalt uutel rekordtasemetel. Eelmise nädala kauplemine oli suhteliselt passiivne ning kasumivõtt pidurdas hinnatõusu, kuid langusele turg siiski veel ei pööranud. Tõusu vedasid jätkuvalt Nokia ning erinevad metallurgiaaktsiad, mis vabanenud kahtlustest Aasia kriisi negatiivse mõju suhtes. Ka metsafirma UPM-Kymmene liitumiskuulujutud hoidsid investoreid valvel. Reedel Nagano hoki poolfinaali ajal kauplemine enam kui tunniks peaaegu katkes, kuid Soome kaotus Venemaale hindu alla lüüa ei suutnud.

Vene kauplemissüsteemi aktiivsus oli kogu eelmise nädala jooksul harukordselt madal. Kaubeldi vaid käputäie esimese e?eloni aktsiatega. Ka hinnakõikumised meenutasid pigem tsiviliseeritud turge, jäädes paari protsendi piiresse. Nädalaga tõusis RTS 1,18%. Veidi elevust tõi turule Rostelekom, mille aktsiate noteerimine New Yorgi börsil tekitas investorites lühiajalise entusiasmipuhangu. Maaklerid ennustavad nüüd veebruari lõpuks-märtsiks üsna loidu kauplemisperioodi, tuues põhjuseks suurenenud ebakindluse nii Lähis-Idas kui Venemaal -- riigieelarve vastuvõtmine reedel ebaõnnestus. Elustava tegurina nähakse välismaiste indeksifondide raha võimalikku sissevoolu, kui indeksisse arvatud Vene firmade osakaalu sättima asutakse.

Reedest tõusu Riia börs hoida ei suutnud ning möödunud nädala algul hakkasid hinnad taas vajuma, jõudes 3,12% nädalakaotusega enam kui 12 kuu madalaimale tasemele. Mõnevõrra elavnenud on aga kauplemine ning reedel tõusis börsikäive üle 300 000 lati, mida võib juba nimetada arvestatavaks. Spekulatsioonid vedasid Unibanka taas allapoole 3 lati piiri, kuid nädala lõpupoole taastus senine tase. Investorid näitasid üles ka huvi äsja noteeritud Rezekne Piima vastu, mis nädala alguses tublisti langes, kuid neljapäeval stabiliseerus. Suuremate langejate seas olid Kaija ja RTF. Läti maaklerite väitel on börsi vastu tekkinud mõningane huvi ka välisinvestoritel ning optimistid räägivad peatsest tõusust. Kuid hindade languses süüdistati jätkuvalt Eesti investoreid.

Vilniuse börs oli esmaspäeval iseseisvuspäeva tõttu suletud. Järgnenud nädalat iseloomustas aga tubli kauplemiskäive ning põhiliste sündmuste koondumine A-nimekirja. Tugevaimat tõusu näitasid seal Leedu Energia ja Leedu Kindlustus, mis aktiivselt kaubelduna vedasid kaasa ka teisi tugevamaid firmasid, põhiliselt paljukannatanud energeetika- ja naftasektorist. Litin-A lõpetas nädala 4,21% tõusuga. Põhinimekirjas läks kehvemini. Napi kauplemise käigus liikusid ka hinnad vähe. Vilniuse Pank püsis kogu nädala paigal, Hermis kaotas lõpuks pisut. Hermisega kaubeldi elavalt ka börsivälisel turul, kus aga tehingute hinnad kõikusid äärmiselt suures vahemikus, andmata selget signaali börsipõrandale.