• OMX Baltic0,37%270,27
  • OMX Riga0,66%882,35
  • OMX Tallinn0,59%1 710,62
  • OMX Vilnius0,27%1 031,45
  • S&P 5000,00%5 751,13
  • DOW 300,00%42 080,37
  • Nasdaq 1,45%18 182,92
  • FTSE 1000,13%8 201,27
  • Nikkei 2250,87%39 277,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,54
  • OMX Baltic0,37%270,27
  • OMX Riga0,66%882,35
  • OMX Tallinn0,59%1 710,62
  • OMX Vilnius0,27%1 031,45
  • S&P 5000,00%5 751,13
  • DOW 300,00%42 080,37
  • Nasdaq 1,45%18 182,92
  • FTSE 1000,13%8 201,27
  • Nikkei 2250,87%39 277,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,54
  • 25.02.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lühiuudised

Jaanuaris suurenes Eesti tööstustoodangu müük püsivhindades ligi 9% 1997. a jaanuariga võrreldes, teatas statistikaamet.
Eesti tööstustoodangu kasv püsib 10 protsendi tasemel juba ligikaudu aasta.
Töötleva tööstuse ettevõtted müüsid jaanuaris toodangut üle 12% rohkem kui mullu.
Töötleva tööstuse keskmisel tasemel või enam suurenes toodangu müük paberitööstuses, ehitusmaterjalitööstuses, raadioaparatuuri tootmises, kummi- ja plastitööstuses, täppisinstrumentide tootmises, puidutööstuses, toiduaine- ja joogitööstuses ning mööblitööstuses.
Keskmisest vähem kasvas tekstiilitööstuse toodangu müük.
Toodangu müük hõlmab Eesti tööstusettevõtete toodangu müügi nii koduturule kui ka ekspordiks. BNS
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas 1997. aastal Eesti Panga esialgsel hinnangul üheksa protsendi võrra.
Majanduskasvu põhitegur on eksport, märgib Eesti Pank esmaspäeval avaldatud 1997. aasta rahapoliitilises ülevaates.
SKT nominaalmaht oli Eesti Panga hinnangul mullu 63 miljardit krooni.
1997. aasta lõpu arenguid arvestades võib 1998. aasta majanduskasv kujuneda eelmise aasta omast mõõdukamaks, märgib Eesti Pank. BNS
Hoiuse- ning laenuintresside langus tänavu jaanuaris ei ole spetsialistide hinnangul pikema langustrendi algus.
Intresside langusest jaanuaris mingit trendimuutust küll välja lugeda ei saa, ütles Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide osakonna juhataja Erkki Raasuke.
Raasukese hinnangul võivad veebruaris võrreldes jaanuariga intressimäärad isegi taas pisut tõusta.
Kroonilaenude keskmine kaalutud intressimäär langes jaanuaris 0,7 protsendipunkti võrra 17,6 protsendile. BNS
Sügisest alates kõrgena püsinud intressid tulenevad eelkõige majanduse ja krediidituru tasakaalustumise inertsist, teisalt viitab see Eesti Panga hinnangul rahvusvahelisele ebakindlusele.
Kui üldise tendentsina võib täheldada finantssektori usaldusväärsuse jätkuvat kasvu välisinvestorite silmis, siis 1997. a viimased kuud näitasid, et pangandussektori võime ebakindlates oludes väliskapitali kaasata on piiratud, märgib keskpank. BNS
Hansapanga administratsioonidivisjoni direktor Tiina Mõis lahkub 3. aprillil ametist ja asub tööle investeerimisfirmasse.
Hansapangast lahkumisega astub Tiina Mõis tagasi ka juhatuse liikme kohalt, kuid pangaga jääb konsultandina seotuks edaspidigi.
Tiina Mõisa asemel saab panga administratsioonidivisjoni direktoriks sisekontrolliosakonna senine juhataja Aivo Adamson. BNS
Välisinvestorid on Eesti aktsiaturgu hinnates otsustanud oodata, kuidas keskpanga ja valitsuse meetmed majandust mõjutavad, tsiteeris Kauppalehti Merita analüütiku Julianna Borsos-Torstila sõnu. «Välisinvestoreile teeb eriti muret Eesti väliskaubanduse defitsiit, mis paisus mullu 1996. a 28 protsendilt 38-le,» kirjutas Kauppalehti. BNS

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.24, 14:49
Sustinere: toote mõju tuleb jälgida kogu väärtusahelas
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele