Ministri vahetus ei ole lahendus

Seoses viimase aja kahe skandaaliga, milles on olnud osaline rahan-dusminister Mart Opmann, on hakatud rääkima Opmanni võimalikust tagasiastumisest.

Äripäeva arvates ei lahenda Opmanni tagasiastumine Eestis valitsevaid probleeme. Ministrite vahetus ei pane ametnikkonda tegutsema riigi ja kodanike huvides.

Kõige parem tõestus selle kohta on majandusministeerium, mille eesotsas on viimastel aastatel olnud Isamaa, Keskerakonna, Reformierakonna ja nüüd erakonda mitte kuuluv minister.

Ministrite vahetus ei ole aga midagi muutnud. Ministeeriumi tegelik juht on ikkagi kantsler Margus Leivo. Sama seis on ka teistes ministeeriumites. Eesti probleem on see, et tegelikult ei juhi ministeeriume mitte poliitik, vaid kantsler. Kantsleril puudub aga poliitiline vastutus.

Selle kohta võib tuua mitmeid näiteid. Valitsus otsustas, et tuleb muuta riigiametnike palgakorraldust ja moodustas selleks komisjoni, mida hakkas juhtima Opmann.

See komisjon ei suutnud aga midagi muuta. Ikka veel võivad kõrged riigiametnikud eesotsas Leivo ja rahandusministeeriumi kantsleri Peep Lassiga määrata endale aastas kokku ligi saja tuhande krooni ulatuses preemiaid. Tänases Eestis nende peale avalikkuse ja ka peaministri hammas ei hakka. Erinevalt ministritest võivad kantslerid preemia tagasimaksmise nõudmisele ülbelt vilistada ehk mis hundi suus, see hundi kõhus.

Teine näide on regionaalne tulumaksusoodustus ettevõtetele. Kui valitsus reklaamis välja, et soodustus hõlmab kõiki põhivarasse tehtud investeeringuid, siis ametnikud muutsid seaduse naeruväärseks.

Ametnike omavolitsemine on saanud võimalikuks nõrkade valitsuste tõttu, mis on omakorda põhjustatud erakondade ja parteide paljususest.

Nõukogude ajal oli samuti tugev ametnikkond. Tänu suurele valimisvõidule õnnestus Mart Laaril see ametnikkond minema kihutada. Kuna aga pärast Isamaa lagunemist ei ole Eestis olnud võimul ühtegi tugevat valitsust, siis on Laari valitsuse ajal tekkinud ametnikkond kasvanud üle pea. Selles on eeskätt süüdi poliitikud, kes ei ole suutnud riiki korralikult juhtida.

Eesti vajab uut luuda ja tugevat valitsust, mis suudab bürokraatia riigi ja tema kodanike huvides tööle panna. Selle eelduseks on aga tugevad erakonnad. Praegune killustatus ja parteide paljusus ei võimalda poliitikutel riiki korralikult valitseda.

Sellepärast ei tasu kulutada aega ühe ministri väljavahetamisele. Vaeva tuleks näha, et kaotada valimisliidud ja sundida kääbuserakonnad liituma.