Tallinna börsil oli stabiilse tõusu nädal

Hansapank on ka ise turu pahurast käitumisest õppinud ja seekord saatis tulemuste avalikustamist tugev konsolideeritud kvartalitulemuste tähtsust rõhutav meediakära. Eemärk on kindlasti saavutatud ja kvartalitulemuste selgumiseni jäänud kahe-kolme nädala jooksul hakkab turg liikuma eeskätt just nende tulemuste ootusest lähtuvalt. Üsna tõenäoliselt võtab üks osa investoreid uusi positsioone lootuses, et hansapankurite viited konsolideerituse olulisusele leiavad kinnituse ka tegelikkuses. Teine osa, tahtmata võtta Hansapanga aktsia jaoks erakordselt suurt riski, hoopis likvideerib positsiooni. On üsna kindel, et kui konsolideeritud tulemused jäävad alla ülisuurele tekitatud ootusele, võimendub nende negatiivne efekt väga tugevalt, andes nii hoobi teistelegi aktsiatele.

Küllatki huvitav situatsioon on välja kujunenud mitte-pangasektori aktsiate juures. Juba mõnda aega räägitakse huvist tööstussektori aktsiate vastu (seda iseloomustab ka osa börsisüsteemi nädalakäibes -- möödunud nädalal 38%). Huvitav on aga see, et kauplemishuvi liigub päevade kaupa ühelt aktsialt teisele. Tundub, nagu valitaks iga hommik mõni mittepangaaktsia, millega siis elavamalt kaubelda.

Nädala kokkuvõttes jäid tööstussektoris pildile neli suurt -- Rakvere LK (käive 41,6 mln kr), Norma (18 mln kr), farmaatsiatehas (17,3 mln kr) ja Kalev (15,6 mln kr) -- ning üks pisike -- Harju Elekter (18,4 mln kr).

Märkimist väärivad nendest Rakvere LK ja Harju Elekter. Rakvere LK kerkis tähelepanu keskmesse kolmapäeval, kui segastel asjaoludel kerkis aktsia päevakäive 25,8 mln kroonile ja hind 10,25 kroonile. Maaklerid väitsid, et ostja on üks suurem investor. Harju Elektri aktsia üllatas suure, 12,7 mln kroonise käibega, mille taga nähti eeskätt auditeeritud tulemuste selgumist.