Tiigrihüpe II on hea idee

Praegu peab inimene riigi- või omavalitsusasutustes käimiseks leidma vaba momendi oma tööajast. Mugavam ning aega- ja närvesäästvam on tal see sama käik teha tööl või kodus arvuti vahendusel.

Ametiasutuste teenused oleksid kättesaadavad ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas. Sellega kaasneks ametnikkonna ja halduskulude vähenemine, mis tähendaks riigile arvestatavat kokkuhoidu.

Üks tõsine vastuväide on turvalisus ja kindlus, et tehingu tegemiseks on korralduse andnud ikkagi õige inimene. Kindlasti saab turvalisuse probleemi lahendada või viia minimaalseks. Kui pangad lubavad oma klientidel suuri summasid arvuti vahendusel liigutada, siis peaks olema võimalik turvaliselt ka mitmesuguseid dokumente edastada.

Panga ja riigiasutuste teenuste vahe on selles, et viimased on tavaliselt ühekordsed ja seega on identifitseerimisprobleem keerulisem. Lahendusena on spetsialistid välja pakkunud elektroonilise allkirja.

Kindlasti leiab nimetatud ettepanek vastuseisu. Riigikogu ja valitsus ei tohiks lasta ennast sellest häirida, sest idee realiseerumisel on võit väga suur.

Sama ideed üritab teostada Suurbritannia peaminister Tony Blair, kelle eesmärk on, et viie aasta pärast toimuks Suurbritannias veerand inimeste, ettevõtete ja valitsusasutuste vahelistest toimingutest elektrooniliselt, arvutite, telefoniliinide ja kaabeltelevisiooni vahendusel.

Levicomi juht Tõnis Palts on öelnud, et Eesti ei saa mitte kunagi eesrindlikuks põllumajandusmaaks, küll aga võiksime saada eesrindlikuks infotehnoloogiariigiks. Tal on õigus, kuid kahjuks ei ole Paltsiga nõus riigikogu. Selle aasta riigieelarves eraldati infotehnoloogia arenguks 150 miljonit krooni. Põllumajandusele ja kaitsekuludele eraldatud summad on mitu korda suuremad.

Kui Paltsi arvamust jagaks enamik poliitikuid, siis võiks ka meie peaminister seada endale ja oma riigile sarnase eesmärgi, nagu on Blair seadnud Suurbritanniale.