Mingeid takistusi hooneregistrite erastamisele ei tohiks olla, sest Harjumaa hooneregister töötab juba praegu nagu erafirma.
Näiteks on maavalitsuse ametnikud kehtestanud enda konsultatsiooni tunnihinnaks eraisikutele 100 krooni ja ettevõtetele 150 krooni. Konsultatsioonide jagamine peaks aga kuuluma riigiametniku töökohustuste hulka. Ainus vahe nüüdse ja erastatud süsteemi vahel on see, et praegu on tegemist monopoliga, mille tegevuse kohta puudub riigil korralik ülevaade.
Harju maavanem Mait Kornet kasutab tugevama õigust ja sunnib inimesi oma rahakotti avama. Valikut pole, sest kui maksta ei taha, jääd lihtsalt dokumendist ilma. Võib ju kohtust õigust otsida, aga see tuleb lõppkokkuvõttes kulukam, ja nii ongi inimene sunnitud riigiasutuse ebaseaduslikule rahanõudmisele järele andma.
Harju maavalitsus on nagu kaan, kes on ennast harjumaalaste rahakoti külge kinnitanud ja üritab seda tühjaks imeda. Haistes head võimalust teenida tulu, mida ei pea riigieelarvesse kandma, vaid mille võib näiteks autode ostmisele kulutada, tõstis Mait Kornet veebruaris Harju hooneregistri teenuste hinda kuni neli korda.
Muidugi võib jätta hooneregistrite teenuse riiklikuks ja riigi finantseeritavaks. See eeldab, et ametnikud tegutsevad kodanike huvides, mitte nende huvide vastu. Samuti nõuab see riigipoolset tõhusat ja kulukat kontrolli, et Korneti-sugused ametnikud ei tekitaks olukorda, mis sarnaneb riikliku väljapressimisega.
Kõige parem võimalus ametnike isetegevus lõpetada on hooneregistri teenus erastada. See vähendab nii riigi kui ka eraisikute kulusid.