• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,19
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,19
Probleemid rahaga algavad siis, kui seda on liiga vähe või ... liiga palju. Kind-lasti mõtleb igaüks, et raha pole kunagi liiga palju, seepärast loeme selguse huvides raha liiasuseks olukorra, kus peab hakkama mõtlema, kuhu seda paigutada. Et näiteks mitte jääda inflatsioonile jalgu. Seisev raha on inflatsioonile kõige kergem saak.
Paradoksaalne on seegi, et inflatsioon puudutab kõige valusamini väikest ja väga suurt raha. Väike raha kipub olema konstantne toetusraha, stipendium või pension, mille ostuvõimele avaldab iga hinnatõus tuntavat negatiivset mõju.
Inflatsioon on ka suure raha vaenlane number üks. Suure raha omanik ei pea küll kohe tarbimist piirama, küll aga hakkab rõhuma teadmine, et niiviisi tuleb hakata tarbimist piirama tulevikus. Niisugusesse seisu jõudmine on suurele rahale sama ebameeldiv kui väikse raha seisus olemine praegu. Väikse ja suure raha vahele jääb tinglikult keskmine raha. Olgu selle esindajaks näiteks keskmine palk.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele