Defitsiidist saab jagu

Seitse aastat tagasi mõeldi defitsiidi all kaupade vähesust, täna seostub see väliskaubanduse defitsiidi ja maksebilansi jooksevkonto defitsiidiga. Kasvava majandusega üleminekuriikidele on omane väliskaubandusbilansi puudujääk ja jooksevkonto defitsiit. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest valitses ülejäägiga väliskaubandus vaid Bulgaarias, kus pärast rahareformi muutus elanikkonna ostujõud ning seetõttu ka import pea olematuks.

Oluline on, millise piirini on jooksevkonto defitsiit veel suhteliselt positiivseks signaaliks, viidates nõudluse kasvule ja ostujõu suurenemisele, ning millal muutub ta majanduslikult hoiatavaks, viidates ebastabiilsusele ja nn mittejätkusuutlikule kasvule. Majandusteaduslikult pole kahjuks võimalik tõestada, milline jooksevkonto defitsiidi suhe SKPsse muutub majanduslikult ohtlikuks. Vastuse leidmiseks tuleb uurida nii põhjusi kui ka võimalikke tagajärgi.

Eestis on tegemist väikese ja rahvusvahelistest turgudest oluliselt sõltuva majandusega. Samas oleme vaesed tööstustooraine ja ressursside poolest. Suure osa väliskaubanduse defitsiidist annavad investeerimiseks vajalikud tooted, eriti need, mida Eestis ei toodeta või toodetakse piiratud sortimendis. Samuti on välismaiste tootmissisendite import, mis möödunud aastal moodustas 70% koguimpordist, oluline eeldus kodumaise tootmise kasvuks ja ekspordi arenguks. Tähtis roll riigi majanduses on rahasüsteemi stabiilsusel ja väliskapitali sissevoolul. Eesti on olnud välisinvesteerijatele atraktiivne oma stabiilse majandus- ja ettevõtluskeskkonnaga, millest annab tunnistust ka 1997. a otseste välisinvesteeringute summa -- 3,6 mld krooni. Kindlustunnet annab välisinvestoritele seegi, et Eesti kutsuti Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste esimesse vooru.

Signe Ratso on majandusministeeriumi asekantsler