Defitsiidist saab jagu

Seitse aastat tagasi mõeldi defitsiidi all kaupade vähesust, täna seostub see väliskaubanduse defitsiidi ja maksebilansi jooksevkonto defitsiidiga. Kasvava majandusega üleminekuriikidele on omane väliskaubandusbilansi puudujääk ja jooksevkonto defitsiit. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest valitses ülejäägiga väliskaubandus vaid Bulgaarias, kus pärast rahareformi muutus elanikkonna ostujõud ning seetõttu ka import pea olematuks.

Oluline on, millise piirini on jooksevkonto defitsiit veel suhteliselt positiivseks signaaliks, viidates nõudluse kasvule ja ostujõu suurenemisele, ning millal muutub ta majanduslikult hoiatavaks, viidates ebastabiilsusele ja nn mittejätkusuutlikule kasvule. Majandusteaduslikult pole kahjuks võimalik tõestada, milline jooksevkonto defitsiidi suhe SKPsse muutub majanduslikult ohtlikuks. Vastuse leidmiseks tuleb uurida nii põhjusi kui ka võimalikke tagajärgi.

Eestis on tegemist väikese ja rahvusvahelistest turgudest oluliselt sõltuva majandusega. Samas oleme vaesed tööstustooraine ja ressursside poolest. Suure osa väliskaubanduse defitsiidist annavad investeerimiseks vajalikud tooted, eriti need, mida Eestis ei toodeta või toodetakse piiratud sortimendis. Samuti on välismaiste tootmissisendite import, mis möödunud aastal moodustas 70% koguimpordist, oluline eeldus kodumaise tootmise kasvuks ja ekspordi arenguks. Tähtis roll riigi majanduses on rahasüsteemi stabiilsusel ja väliskapitali sissevoolul. Eesti on olnud välisinvesteerijatele atraktiivne oma stabiilse majandus- ja ettevõtluskeskkonnaga, millest annab tunnistust ka 1997. a otseste välisinvesteeringute summa -- 3,6 mld krooni. Kindlustunnet annab välisinvestoritele seegi, et Eesti kutsuti Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste esimesse vooru.

Arvestades väliskaubanduse mahu kasvu ning intensiivsust, võib oletada, et väliskaubandusbilansi defitsiit lähiaastail ei vähene.

Suuresti põhjustab seda jätkuv välisraha sissevool seoses erastamisprotsesside ja ehitustegevusega. Maareformi kiirem lõpuleviimine toob tõenäoliselt kaasa ka välisinvestorite suurema huvi. Kodumaise nõudluse kasvule aitavad kaasa soodsad liisingu- ja laenuvõimalused, mille materiaalne kate on import ja rahastamine toimub välisallikate arvel.

Kui jooksevkonto defitsiidi kasvu ei suuda enam katta kapitalikonto ülejääk, võib see viia ohtu majanduse stabiilsuse, mis omakorda võib kõigutada välisinvestorite usaldust ning seega vähendada majanduse kasvu võimalusi.

Suur sõltuvus välisfinantseerimistest teeb riigi vägagi tundlikuks. Majanduskasvu kestmiseks oleks vajalik säilitada välisinvesteerijate usaldus, et jätkuks välisraha sissevool otseinvesteeringute näol, paigutatuna peamiselt tööstusesse ja tootmissektorisse.

Kui portfelliinvesteeringud reageerivad majanduskeskkonna muudatustele kiirelt ja võimalik on nende kiire väljaviimine, siis tootmisse tehtavad investeeringud on tunduvalt pikaajalisemad, tootmine meie väikest siseturunõudlust arvestades suunatud välisturgudele. Suurendamaks nõudlust kodumaiste kaupade ja teenuste järele on vaja suunata enam ressursse tootmisse, tootearendusse ja innovaatikasse, mis toob kaasa ekspordimahu kasvu.

Jooksevkonto defitsiidi tasakaalustamiseks ei ole vaja hakata piirama importi, vaid pikemas perspektiivis peaks tarbimine muutuma säästmiseks ning investeerimiseks.

Tarbimise ja nõudluse võimalik vähenemine võib aset leida pärast pensionireformi käivitumist, mis toob endaga kaasa inimeste huvitatuse ja vajaduse säästmise ja investeerimise järele.

Signe Ratso on majandusministeeriumi asekantsler