Suurstreik Venemaal

Ametiühingute kinnitusel ei ole tegemist poliitilise meeleavaldusega. Piirkondades, kus olukord on kriitilisem, võidakse aga nõuda ka valitsuse majanduspoliitika muutmist.

Sajad tuhanded Venemaa avaliku sektori töötajad, sh arstid ja õpetajad, peavad kuus läbi ajama 50 dollariga. Sedagi summat ei maksta õigeaegselt välja, kohati tuleb palgaraha oodata kuni pool aastat.

Ametliku statistika andmeil võlgnesid kesk- ja kohalikud võimud märtsi alguses avaliku sektori töötajatele 1,2 mld dollarit. Sõjatööstuskompleksi palgavõlg üksi kasvas sel kuul 750 mln dollarini.

Paljud rahanappuses tööstusettevõtted on üksteisele võlgu ning siin on palgavõlad isegi suuremad kui avalikus sektoris. Suurima löögi all on kaevurid ja rasketööstuse töölised. 1. märtsi seisuga oli palgavõlg selles sektoris 8,4 mld dollarit.

Venemaa pensionärid nurisevad, et pensionid on äraelamiseks liiga väikesed ning nende väljamaksmisel esineb jätkuvalt viivitusi. Suured pered ja sõjaveteranid, kellele on ette nähtud mitmed soodustused, pole seda raha näinud Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest saadik. Tudengid peavad kuus toime tulema 15dollarilise stipendiumiga.

Venemaa peaministri kohusetäitja Sergei Kirijenko ütles läinud nädalal, et valitsus on palgavõla likvideerimiseks raha leidnud. Ametiühingud teatasid aga, et meeleavaldused toimuvad sellest hoolimata.

Vene riigiduuma hääletab homme Kirijenko kandidatuuri Vene peaministri kohale. Parlamendile peetavas kõnes lubab Kirijenko aktiivsemat tööstuspoliitikat, võitlust vaesusega ning palgavõlgade tasumist. Ka on nii Jeltsin kui Kirijenko välistanud olulised muutused Vene reformikursis. REUTER-ÄP