Kuidas tõhustada väärtpaberituru järelevalvet?

Toetan Eesti Panga lähenemist. Eesti Pan-ga kogemus pangajärelevalve osas on täiesti sobilik ja tuleb kasuks. Helo Meigase tööle asumisega Eesti Panga asepresidendi kohale kandub keskpanka üle ka väga hea kompetents konkreetselt just Eesti väärtpaberituru toimimise ja probleemaatika alal.

Praegu on kaks erinevat institutsiooni: väärtpaberituru järelevalve ja panga järelevalve, kelle koostöö eriti tõhus ei ole. Kui nad liidetakse, siis on nende tegevus efektiivsem. Muidugi börsiseaduse puudumine raskendab seda tegevust. Seadust koostatakse ja see peaks suvel parlamendile esitatama. See seadus loob järelevalvele korraliku põhja. Enne seadusandluse paikasaamist suurt kvalitatiivset muutust väärtpaberituru järelevalve osas toimuda ei saa.

Väärtpaberiinspektsiooni ja pangains-pektsiooni liitmise mõte on kindlasti õige, aga see staatus peaks olema tugevam, kui praegu nende kahe eraldiseisva inspektsiooni oma kokku. Oleks vaja, et väärtpaberi- ja pangainspektsioon oleks sama autoriteetne kui vähemalt Eesti Pank.

Kõigepealt tuleb võtta vastu seadus, mis võimaldab järelevalvet teostada. See oleks samm number üks. Teise sammuna tuleks luua selline järelevalveorgan, kes on poliitiliselt sõltumatu ja finantsiliselt tugev ehk kes on võimeline kaasama kvalifitseeritud tööjõudu. Need inimesed, kes teostavad järelevalvet, peavad omama sellist haridust ja teadmisi, mis on tööjõuturul konkurentsivõimeline pankadega võrreldes. Järelevalve töötajad peavad olema tasustatud samaväärselt pankade töötajatega ehk nende isikutega, kelle üle nad järelevalvet teostavad.

Väärtpaberituru järelevalve tõhustamine on vajalik, et Eesti võidaks tagasi oma positsiooni kui rahvusvaheline finantskeskus. Vähemtähtis on see, kas ühendinspektsioon allub Eesti Pangale või rahandusministeeriumile. Mina eelistaksin, et inspektsioon alluks ministeeriumile. See välistaks, et Eesti Pank hakkaks monopoolselt korraldama panganduse ja väärtpaberituru tegevust ning võtaks enda peale ka kontrollifunktsiooni.

Organisatsioonilise küsimuse lahendamine on siiski vormiline küsimus. Oluline on sisuline küsimus ja sellepärast on tähtis, et täiendaksime seadusandlikku baasi, et inspektsioonile oleks antud õigused kontrolli teostada. Väga tähtis on ka finantsiline kindlustatus ning kaadri valik. Kui neid sisulisi küsimusi annab praegu paremini lahendada Eesti Pangas, siis võiks ka see järelevalveorgan asuda Eesti Panga alluvuses.