Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taani streik venib

    Laupäeval ja pühapäeval pidasid Taani tööandjate assotsiatsioon DA ja paljusid eratöövõtjatete ametiliite ühendav ametiühingute föderatsioon LO pingelisi kõnelusi kokkuleppe saavutamiseks, kuid kummagi poole esindajad tunnistasid lõpuks, et nende seisukohad jäid endiselt väga kaugeks. Kõnelusi lubati jätkata, kuid LO juhi Hans Jenseni sõnul pole välistatud, et tööseisak kestab veel nädalaid.
    Pärast kinniste uste taga peetud kõnelusi esinesid pooled avaldusega, et konfliktile võiks aidata lahendust leida ka valitsuse vahendaja Asbjøern Jensen. Enam ei välistata ka sotsiaaldemokraadist peaministri Pøul Nyrup Rasmusseni sekkumist töökonflikti, kuigi esialgu tahtis peaminister sellest hoiduda. Põhiseaduse kohaselt saab peaministri sekkumise tähtaeg läbi 7. mail. Sekkumist usuvad siiski vähesed, sest valitsus hoidub igati rahvast ärritamast enne 28. mai rahvahääletust.
    Rahvahääletusel tuleb inimestel väljendada oma suhtumist Amsterdami lepingusse, kuid põhiküsimuseks kujuneb hoopis suhtumine Schengeni leppega ühinemisse, mida rahvast kaks kolmandikku ei poolda.
    Tööandjad on lubanud streigi jätkumise korral vallandada kümneid tuhandeid kaubandusettevõtete töötajaid, mis tähendaks tõsiseid häireid kaubamajade töös.
    Seni annab kõige enam tunda bensiininappus, kuid ka osa toiduaineid on otsakorral. Terve nädal seisab suurem osa Taani lennuliiklusest.
    Olukord võib mitmeti halveneda sel nädalal, sest prügivedajate osalemise tõttu streigis suletakse hügieenilistel kaalutlustel laste päevakeskusi ja koole.
    Streigis osalevad Taani erasektori töötajad ei ole taganenud nõudmisest, et senise viie puhkusenädala asemel tahavad nad kuus nädalat tasulist puhkust. Tööandjad pakkusid kaheaastastes kollektiivlepingutes juurde vaid üht lisapuhkepäeva 24. detsembri näol. Viimaste arvamusuuringute kohaselt oleks umbes 70% töötajatest praegu nõus ka vaid kahe puhkepäeva lisamisega.
    Streigis ei osale otseselt avaliku sektori töötajad -- õpetajad, arstid, meditsiiniõed, politseinikud, päästetöötajad --, samuti pole seni häiritud pankade jm finantssektori asutuste tegevus.
    Taani üldstreik toob saamata jäänud toodangu näol kahju ligi kaks miljardit Eesti krooni päevas. Streik on juba mõjutanud ka naabermaid. Nii on Rootsi ja Saksa autotootjad teatanud, et nad on sunnitud Taanist saabuvate komponentide puudumise tõttu oma tootmistempot aeglustama või koguni peatama. DPA-REUTERS-ETA-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Inglise keskpank astus erakorralise sammu
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.