Hüdrandid kaovad äärelinna suunas

Hüdrant on mingi kole ja kasutu kõverik seni, kuni su maja pole põlema läinud ja tuletõrjevoolik jõuetult rippu langenud.

Hüdrandi olemasolu ja korrasoleku eest peab vastutama see, kellele kuulub veetoru. Suur osa Tallinna veetorudest ja 3500 hüdranti kuulub ASile Tallinna Vesi. Tema kannab vee tarbija arvel ka need miljonitesse ulatuvad kulutused, mida hüdrantide korrashoid ja vahetamine nõuab.

Tallinnas on veel hulganisti teisi hüdrandiomanikke, kahjuks ka nn endisi omanikke. On selge, et suurettevõtete lagunemisel väiksemateks ei ehitatud ümber veevarustussüsteeme ja igaühele oma hüdranti või tuletõrje veevõtukohta ei jätkunud. Vaevalt keegi neid lisakulutuste allikaid ihaleski.

Paljud veevõtukohad seisavadki kuivana, sest vesi on liiga kallis, et seda läbi lekkiva paagi valada. Suurettevõtte pärijatest unustatud hüdrante on päästjad leidnud aga nii tigeda koera aedikust kui prügihunniku alt.

Osa uusi ettevõtjaid on jälle ise veevarustussüsteeme loonud ja hüdrante paigaldanud. Väiksemale käib see umbes 30 000kroonine investeering aga üle jõu.

Sel juhul tuleks esmalt pöörduda tuletõrje- ja päästeametisse, et hinnata lähikonnas asuvate hüdrantide korrasolekut ja sobivust teile kuuluva vara kustutamiseks.

Teiseks võiks naabri(te)ga koopereerudes uue kaevu puurida, torustiku ja hüdrandid paigaldada.

Kolmas võimalus oleks teha seda riigi või omavalitsuse abiga, sest tulekahi pole eraasi.