Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiiumaa areng sõltub ka võimulolijatest
Hindan Äripäeva tund-likku elutunnetust. Olen kindel, et teie meeskond on parim majanduse analüüsimisel, olen lugenud teie ajalehte suure himuga.
29. mai Äripäeva juhtkiri ärgitas mind Hiiumaale olulise praamiliikluse teemal sõna võtma. Hiiumaa areng sõltub ka võimulolijatest, hoolimata sellest, et Äripäeva juhtkiri nimetab järsud muutused majanduse arengus riigist ja võimulolijatest sõltumatuteks.
On toodud ka seisukoht, et on olemas objektiivsed tingimused, mis tingivad poliitika, mitte vastupidi. Kahtlemata kuulub nende hulka Hiiumaa meretagune asend.
Enamik viimase aja avalikke arutelusid Hiiumaa arengust on viinud tõdemuseni, et praamiliikluse korraldusel ja üleveo hindadel on Hiiumaale määrav tähtsus. Jah, Eesti on väga liberaalne turumajanduslik riik. Kõigile on teada ka see, et riik on Hiiumaa ja mandri vahelise ühenduse pidamise, meile vältimatu teenuse, tellinud erasektorilt.
Minu arvates ei ole aga midagi hämmastavat, et selle teenuse hind ei saa kujuneda puhtalt turumajanduse reeglite järgi. Kui kuskil peab riik sekkuma, siis on see ühenduse pidamine mandriga. Viimane ootamatu praamihindade tõus tekitab küsimuse, kas soovitakse Hiiumaa vabastada turistidest ja siinsetest väikeettevõtjatest?
Ma ei räägi sellest, et riik peaks majanduse olukorra parandamiseks Hiiumaal seda ja teist ette võtma.
Olen nõus Äripäeva juhtkirjaga, et selles mõttes hämmastavad aeg-ajalt võimenduvad jutud kaitsetollide ja krooni devalveerimise vajadusest. Lihtsalt sooviks, et Hiiumaaga ühenduse pidamist käsitletakse sarnaselt teiste Eesti regioonidega. Või suudab keegi veenvalt tõestada, et meie muidu edukal riigil ei ole ressursse ja põhjust käsitleda Hiiumaa ja mandri vahelist praamiühendust paljuräägitud maanteepikendusena.