Eramuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vaiksem. Kinnisvaramaaklerite arvates on selle põhjuseks eelkõige raskused pangalaenu saamisel. On juba küllalt neid tehinguid, mis jäävad tegemata just seetõttu, et ostjal ei õnnestu pangast laenu saada. Laenu saamine võib lihtsustuda, kui suurärimees Ernesto Preatoni toob Krediidipanga kaudu eluasemeturule lisaressursse.

Eluasemelaenuga ostetakse praegu valdav enamik eramuid, laenu või liisingut kasutab kokku 85--90% eramu omandajatest. Liising tuleb inimesele küll kallim, kuid kuna omafinantseerimise osa on liisingu puhul väiksem, tehakse ligikaudu iga kümnes eramuost just liisingut kasutades.

Mendelson & Co majade grupi maakleri Olav Leoki hinnangul on oma mõju turu- le avaldanud ajakirjanduses ilmunud kirjutised, kus inimestele soovitatakse olla kulutustes konservatiivsemad.

Tallinnas pole aastaga hinnad eramuturul märkimisväärselt muutunud, uute majade ruuutmeetri keskmine hind on 11 000--12 000 krooni. Langenud on aga keskmise tehingu väärtus. Kui eelmisel aastal tehti kõige rohkem tehinguid veidi üle miljoni krooni maksvate majadega, siis sel aastal on Olav Leoki sõnul see piir 700 000--800 000 krooni.

Kuna uusi eramuid ehitatakse üha rohkem, on oluliselt suurenenud ostjate valikuvõimalus. See tähendab ka, et iga aastaga muutuvad väiksemaks nõukogude ajal ehitatud majade omanike võimalused oma eluase maha müüa. Järjest rohkem ostjaid jõuab veendumusele, et ümberehitamisest otstarbekam on osta kas uus maja või krunt, millele siis maja ehitada.

Seoses omandireformi edenemisega on tasapisi suurenemas kinnisasjade osakaal. Tallinna ümbruses tehakse kinnisasjadega iga kolmas tehing kinnisvaraturul. Võrreldes eelmise aastaga on tehingute arv suurenenud Nõmmel ja ka selle põhjuseks on omandireformi areng. Stabiilsel tasemel tehakse tehinguid ka Meriväljal ja Lillekülas.

Kõige eelistatum krundi suurus elamu ostmisel on endiselt veidi alla või üle tuhande ruutmeetri. Suurema maatüki eest tuleb liiga palju maksta, väiksema peale aga ei mahu eriti midagi.

Eramurajoonides pole vallasasja ostes suurt kahtlust selles, kui suur on tulevase kinnistu maatükk. Enamasti on krundi suurus üheselt määratud, sarnase vallas- ja kinnisasja hinna vahe on paarkümmend tuhat krooni.

Risk on veidi suurem, kui osta vallasasi suvilarajooni. Võib juhtuda, et tulevase kinnistu suurus on väiksem, kui seda näitab vallasasja ostes hooneregistri tõend. Samale reservmaale võib näiteks olla taotluse esitanud mitu naaberkrunti ja pole alati selge, kes nimelt vaidlusaluse maatüki saab.