• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maapank: meeskond vallandati

    «Sellistel hetkedel tuleb valida inimesi, kellele võib kindel olla,» ütles Maapanga nõukogu liige Heiti Hääl pärast kolme juhatuse liikme asendamist uutega. Uue juhatuse kõik liikmed on seotud Nordika Grupiga. Sinna kuuluvad Tiit Arge, Andrei Haponen, Vambola Tammiksaar ja Jürgen Vester.
    Vabastamise tingis vastuseis Nordika Kindlustuse katsele tühistada emissioon ja saada tagasi 35 miljonit krooni, vastas Sarapuu.
    «Kahe juhatuse liikme ja kogu nõukogu üllatuseks tuli neljapäeval välja juhatuse otsus 29. maist emissiooni pikendada,» ütles Maapanga värske juhatuse esimees Tiit Arge reede õhtul pressikonverentsil.
    Arge sõnul ei olnud millegipärast ei teda ega Vambola Tammiksaart toimunud koosolekust ja seal otsustatust teavitatud, mistõttu nõukogu tegi ettepaneku juhatust täiendada kahe liikmega, et välistada sarnaste otsuste võimalus tulevikus. Neljapäeval arutas Maapanga nõukogu koos juhatusega aprillis üldkoosolekul välja kuulutatud 50 miljoni kroonist emissiooni, mida oli juba korra varem pikendatud, sest Neinar Seli AS Rondam ei ole seni tasunud märgitud aktsiate eest 15 miljonit krooni. Nordika Kindlustus maksis enda märgitud aktsiate eest 35 miljonit krooni Maapanka juba 30. aprillil, kinnitas Arge.
    Arvo Sarapuu põhjendas lahkumisavaldusi sellega, et Tiit Arge nõudis koosolekul emissiooni tühistamist ja Nordikale 35 miljoni krooni tagastamist. Sellega ei olnud nõus kolm juhatuse liiget: Arvo Sarapuu, Margo Tomingas ja Erkki Veismann.
    «Selge, et pangast on raha välja läinud, aga see oleks olnud liig mis liig,» selgitas ta. «Ma ei tahtnud kaasa minna,» märkis Sarapuu.
    Tiit Arge väitel selgus neljapäevasel koosolekul, et emissiooni pikendanud juhatuse koosolekust on kaks protokolli, millest ühel on märgitud ka tema ja Tammiksaare osalemine.
    «Ei, mina küll ei usu, ma küll ei kujuta ette, milleks seda vaja võis minna,» kommenteeris Arvo Sarapuu. «Ma tõesti ei oska kommenteerida, aga ühel päeval võib ette tulla mitu juhatuse koosolekut, ma ei näe siin midagi imelikku,» jätkas ta.
    Tiit Arge kinnitusel ei olnud Sarapuu vabastamise põhjus pelgalt ühes koosolekus. «See oli katalüsaator,» märkis ta. «Tänaseks on selgunud, et paljudes negatiivsetes protsessides on olnud osalised ka senised juhatuse liikmed,» tõdes Arge.
    Arvo Sarapuu väitis, et tema lahkumist võidi ka soovida algatatud kriminaalasjade tõttu pangale kahju tekitamises. «Loomulikult,» vastas ta küsimusele, kas mõni neljast kriminaalasjast võib riivata kellegi suuraktsionäri huve. Tänaseks on panga juhatuses ainult Nordika inimesed, lisas Sarapuu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

ERIALi juhtfiguuri kaitsja: kahtlustus ei ole lõplik tõde, riigi sõna meedias ei saa olla lõpmatuseni vaba
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
November tõi 13 aasta suurima hinnatõusu
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Swedbank tunnetab tarbija niigi tugeva kindlustunde kasvu
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.