Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uudiseid palju, enamasti halvad
Möödunud nädalat Tallinna väärtpaberibörsil ei saa pidada just helgemate hulka kuuluvaks. Senistele Maapanga ja devalveerimise probleemidele tõi nädal lisaks hulgaliselt halbu uudiseid.
Investoreid muudab närvilisemaks ka poolaastatulemuste ootus, eriti kuna kardetavasti jäävad need loodetust tublisti nõrgemaks.
Maapanga ümber toimuv on jõudnud tavapärase poliitilise rüseluse tasemele ning sündmuse otsene mõju aktsiaturule on kadumas.
Jätkuvalt toidab aga avalikkust ja ka börsi uute uudistega Hansapanga ning Hoiupanga ühinemine, kus Hoiupanga kvaliteetpanga sildi tagant põhjalikumal ja professionaalsemal tuhnimisel üha uusi kaunilt klõbisevaid luukeresid leitakse.
Mis iganes poleks selliste uudiste nõnda operatiivse avalikustamise põhjuseks, mõjutavad nad nii otseselt börsiettevõtete tulemusi (rahaturufondi hapnev repoportfell) kui üldist usaldust finantssüsteemi vastu (pangajuhtide illegaalsed laenud). Kaks vaid pooleaastase vahega toimunud devalveerimispaanikat näitavad kõige selgemini, et inimeste usalduse kaotus ei puuduta mitte niivõrd üksikuid institutsioone või ettevõtteid, vaid süsteemi tervikuna.
Teine tavapäraselt halbade uudiste allikas on olnud Venemaa. Ehkki eelmisel nädalal ei toimunud ühtki esimese suurusjärgu katastroofi, näitab idast tulev info, et rubla devalvatsioon ning korraliku majanduskaose teke Venemaal on muutunud tõenäosemaks kui kunagi varem. Venemaaga seotud ettevõtetele, nagu Norma ning Forekspank, jättis see oma jälje.
Forekspank on praegu üldse kummalises seisus, kuna Pioneer-pangast loobumine ja Luki poolt mahahõigatud potentsiaalne imagovahetus tavapanganduse suunas seab investorid küsimuse ette, kas keskmisest riskialtimale investorile sobivast osavast Vene kaardi mängijast saab koduturul asjalik tegija või vaid keskpärane järeljooksja.
Kindlustusaktsiatele oli saatusel varuks eraldi kabjahoop. Üpris morne numbreid saavad kindlustusfirmad viimaste suurte tormide kahjustusi kokku lugedes. Võib arvata, et see puudutab ka ASAt ja Leksi.
Veel ebameeldivam oli aga Leksile 5 miljoni krooni suuruse nõude esitamine Eriõli poolt. Vaevalt see summa küll kohe väljamaksmisele läheb, enne tõusevad aga tublisti advokaadibüroode aktsiad.
Nõnda siis ongi, et börsi kauplemiskäibed on üha kahanenud ning põhilise osa sellest vähesest teevad pisi- või keskmist mõõtu spekulandid, mitte aga pikemaid sihte seadvad investorid. Turule on jäänud kas fanaatikud või need, kes mingil põhjusel oma investeeringusse kinni jäänud ja sellest vabaneda ei suuda.
On selge, et lähikuud on keerulised ja võib-olla mõneti otsustavad kõigile ülaltoodud probleemidele lahenduse leidmisel, samuti Eesti riigi makromajandusliku kursi klaarumisel.
Vaid madal hind ei pane sellel turul enam kedagi aktsiaid ostma ning turutrendi tõeliseks pöördumiseks on vaja mitmeid selgelt ja üheselt positiivseid signaale ilma pideva skandaaligarneeringuta. Seega ärgem oodakem tõusvat turgu enne, kui pangandusmaastikule tekkinud pisut selgemad piirid ning ka tulevaste suurpankade sees jõujooned paika nihkunud.
Ja lõpuks nädala investeerimisnõuanne. Ära osta aktsiaid! Mine randa, uju, päevita ja tunne end hästi.