Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äikesepilved kinnisvaraturul
Kinnisvaraturu kohale on hakatud maalima järjest tumedamaid äikesepilvi, ennustades lähiajal hindade järsku langust. Esimesena tuli süngevõitu prognoosiga välja Pindi Kinnisvara, kes ennustas kinnisvarahindade kukkumist 20 protsenti. Samal ajal väidab Krediidipanga juht Rein Otsason, et praegu on just kinnisvaraäri üks edukamaid. Vastakad hinnangud lubavad arvata, et kinnisvaraturg elab üle segaseid aegu ning turul puudub praegu kindel suundumus.
Äripäeva arvates võivad hinnad ses valdkonnas langeda, ent mitte nii järsult ja kiiresti, nagu prognoositakse.
Kinnisvara odavneb, sest rahaturukriisi tagajärjel on laenuressurss kahanenud ja see on vähendanud nõudlust. Laenu saavad vähesed ning oluliselt kõrgema intressiga kui näiteks aasta tagasi. Samuti mõjutab hindade kujunemist üldine languseootus Eestis.
Esimeses järjekorras satuvad raskustesse kinnisvaraarendajad ja ehitusfirmad, rohkem väiksemates keskustes ja vähem Tallinnas. Luksuskorterid ja eramud ei lähe enam nii libedasti kaubaks kui varem ja nende hind langeb toimetuse arvates kõige enam.
Kindlasti ei kordu meil põhjanaabrite skeem. Optimistlik laenamine kinnisvara soetamiseks viis Soomes kinnisvarahinnad väga kõrgele. 1990. aastate alguse järgnes börsikrahhile kriis panganduses ja Soomet tabas pankrotilaine, millega kaasnes tööpuuduse järsk kasv ja sissetulekute vähenemine. Halvimal aastal ulatus tööpuudus 25 protsendini.
Suur osa soomlasi ei suutnud enam tasuda laene ning pangad paiskasid turule panditud eluasemed. Hinnad kukkusid korteriturul kolme aastaga 40%. Majandust tabanud üldisest depressioonist toibumiseks kulus soomlastel kuus-seitse aastat.
Soomes oli võlgu elamine palju üldisem kui Eestis. Enamik eestlasi ei ole pidanud eluaseme soetamiseks pangast laenu küsima, neile otsesõnu kukkus korter EVPde eest sülle.
Seepärast on praegune keskmine eestlane kaheksa aasta tagusest keskmisest soomlasest eluasemelaenudega vähem koormatud ning kõikumised raha- või kinnisvaraturul ei puuduta teda samuti nii palju. Eestis ei ole oodata ka järsku sissetulekute langust.
Meie kinnisvaraturg muutub flegmaatilisemaks, tehingute hulk väheneb ja see alandab ka kinnisvara hinnataset. Ent päriselt ei soiku kinnisvaraäri kunagi -- alati jätkub neid, kellel on pakiline vajadus kinnisvara müüa või osta.