• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telekanalid täidavad euroliidu nõudeid

    Uue ringhäälinguseaduse eelnõu kohaselt peab 2003. aastaks Eesti telekanalite saatemahust, arvestamata uudiseid, spordisaateid, telemänge ja reklaami, moodustama Euroopas toodetud programmid vähemalt 51 protsenti.
    Eesti Televisiooni rahandusjuht Anneli Viita kinnitas, et avalik-õiguslik televisioon täidab neid nõudeid juba praegu. Euroopast hangitud programmid ja Eesti Televisiooni omatoodang annab saadete mahust 58 protsenti, kinnitas Viita. Selle numbri hulka pole tema sõnul arvatud sponsorlogosid, uudiseid, sporti ega telemänge.
    TV1 nädalasest saatemahust moodustavad Eesti päritolu saated 48 protsenti ja Euroopa Liidu maades toodetu 10 protsenti, lausus programmidirektor Jüri Pihel. Tema sõnul moodustab kõikidest sellel kanalil näidatavatest saadetest Ühendriikide toodang 29 protsenti ning teistes riikides valmistatud saated täidavad 13 protsenti eetriajast.
    Piheli sõnul suurendab Eestis toodetud teleprogrammi mahtu kell 10--17 kavas olev nn päevaformaat, kus ekraanil vahetub arvuti abil toodetud tekstiprogramm. Pihel leidis, et see ei tohiks käia uudiste alla.
    Kanal 2 programmist moodustab Euroopa ja Eesti toodang 40--45 protsenti, väitis Kanal 2 direktor Kris Taska. Tema sõnul kehtib see protsent ka siis, kui maha arvata uudised, sport, mängud ja reklaam. «Eesti toodangu osakaal Kanal 2s suureneb,» lisas Taska.
    TV3 hankejuhi Taago Kõrsi sõnul TV3 programm praegu veel uue ringhäälinguseaduse nõudeid ei täida. «2003. aastaks nõuete täitmisel aga probleeme ei teki,» teatas Kõrs.
    Ringhäälingute liidu tegevdirektor Urmas Loit väitis, et ka teised Eesti eratelekanalid peavad oma programmis märgatavalt suurendama Euroopas toodetud saadete mahtu. «Televisiooni tehakse siiski vaatajate, mitte Euroopa tootjate huvides,» oli Loit samas kriitiline uute nõuete suhtes. «See meenutab nõukogude aega, mil tuli näidata vaatefilme Kirgiisi NSV mägiojadest,» lisas ta.
    Ringhäälingu seaduse eelnõuga ettenähtud üleminekuperiood algab 2000. aastal, mil seaduse järgi hakkab kehtima eurotoodangu 35protsendilise osakaalu nõue Eesti telekanalite programmis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.