Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik suleb uksi

    Laupäevast alates kehtivad uued riigilõivumäärad Eestisse sissesõi-du viisa taotluse menetlemise eest. Ühekordne turismiviisa maksab 210 krooni ja kahekordne 420 krooni. Piiril tuleb turistil viisa eest senise 210 krooni asemel maksta 800 krooni.
    Uute viisaliikide ja riigilõivumäärade kehtestamine on üsna arusaamatu tegu parlamendi ja valitsuse poolt praegu, mil Eesti on saavutanud viisavabaduse mitme-kümne riigiga ning peaks põhimõtteliselt muutuma üha enam avatuks. Ent vastupidi üldisele suundumusele tekitab Eesti turistidele lisatakistusi riiki pääsemisel.
    Viisa on õigupoolest igand infoühiskonnaeelsest ajast, mil teabe edastamine, salvestamine ja säilitamine oli äärmiselt aeganõudev protseduur. Viisa oli vajalik kui kontrollimehhanism, see andis riigile ülevaate, kes ja milleks riiki külastab. Praegu tuleks viisat käsitada kui ajutist abivahendit siiasõitjate kontrollimiseks, sedagi vaid mõne riigi kodanike puhul.
    Paljud riigid mõtlevad, kuidas tülikast paberimäärimisest lahti saada, et riiki rohkem huvireisijaid ja seega ka raha juurde meelitada. Mitmes riigis praktiseeritakse elektronviisasüsteemi. Eesti kasutab arvutiseeritud passikontrollisüsteemi, see oli ka Soomega viisavabaduse kehtestamise eeltingimuseks. Miks Eesti hakkab äkki ust koomale tõmbama, sellele ei saanud Äripäev reedel mõistlikku vastust välis-, sise- ega rahandusministeeriumilt.
    Teada on, et meie välisesindused vaevlevad rahapuuduses. Viisateenuste kallimaks muutmine ei too raha juurde, senistegi viisateenuste hindade puhul ei saadud loodetud summat kätte. Tänavu esimesel poolaastal oli plaanis teenida välisesinduste kaudu osutatavatelt konsulaarteenustelt 52 miljonit krooni, laekus 15,1 miljonit. Võib karta hoopis, et turistide arv mõnevõrra väheneb ning väiksemaks jääb ka turistide pealt teenitav tulu.
    Sellise sammu tõlgendus võib olla ebameeldivamgi, nimelt et tegemist on taktikalise muudatusega välispoliitikas: kui Eestil ei ole läbirääkimiste teel õnnestunud saavutada viisavabadust Schengeni riikidega, püüab ta nüüd riike mõjutada nende kodanike kaudu. Meie statistika igal juhul kinnitab niisugust arvamust. Piirivalve andmeil on piirilt viisa ostnute seas kolmveerand Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, enamjaolt sakslased ja itaallased.
    Türgigi käib eestlastega paremini ümber, küsides piiril 10 USDd, samuti Benini, kelle viisa maksab piiril 20 DEMi.
    Pole välistatud, et need riigid, kel pole Eestiga veel viisavabadust, kergitavad omakorda viisatasu.
    Eestisse ei ole viimastel kuudel midagi nii väärtuslikku tekkinud, mida turistidele mitmekordse tasu eest näidata. Kui ehk investeerimispüramiid välja arvata. Ainult et eestimaise ilmaime säilitamine uudistamisväärsusena oleks sedavõrd kulukas, et Eesti peaks lisaks kõrgematele lõivudele sissesõiduviisade eest sisse seadma väljasõiduviisa oma kodanikele.
  • Hetkel kuum
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
DelfinGroup plaanib maksta esimese kvartali eest dividendi
DelfinGroup teeb aktsionäridele ettepaneku maksta esimese kvartali eest üle 800 000 euro dividendi.
DelfinGroup teeb aktsionäridele ettepaneku maksta esimese kvartali eest üle 800 000 euro dividendi.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
8 senti miinust mõnel üksikul päeval ei hirmuta küll ühtegi päikesepaneeliinvestorit "Kaabud" valetasid! Elekter polnud kallis rohepöörde tõttu
Investor Peep Abel tõi oma eramaja päikesepaneelide kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai tema vaid kaheksa senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse nii õudne, et paneelidest loobuda.
Investor Peep Abel tõi oma eramaja päikesepaneelide kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai tema vaid kaheksa senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse nii õudne, et paneelidest loobuda.
Fantoomliitujad vabastasid gigavati jagu võrguvõimsust
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Tunnustatud treener Jekaterina Remets-Morozova: oleks viisakas, kui kõik oskaksid riigikeelt
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.