Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik suleb uksi
Laupäevast alates kehtivad uued riigilõivumäärad Eestisse sissesõi-du viisa taotluse menetlemise eest. Ühekordne turismiviisa maksab 210 krooni ja kahekordne 420 krooni. Piiril tuleb turistil viisa eest senise 210 krooni asemel maksta 800 krooni.
Uute viisaliikide ja riigilõivumäärade kehtestamine on üsna arusaamatu tegu parlamendi ja valitsuse poolt praegu, mil Eesti on saavutanud viisavabaduse mitme-kümne riigiga ning peaks põhimõtteliselt muutuma üha enam avatuks. Ent vastupidi üldisele suundumusele tekitab Eesti turistidele lisatakistusi riiki pääsemisel.
Viisa on õigupoolest igand infoühiskonnaeelsest ajast, mil teabe edastamine, salvestamine ja säilitamine oli äärmiselt aeganõudev protseduur. Viisa oli vajalik kui kontrollimehhanism, see andis riigile ülevaate, kes ja milleks riiki külastab. Praegu tuleks viisat käsitada kui ajutist abivahendit siiasõitjate kontrollimiseks, sedagi vaid mõne riigi kodanike puhul.
Paljud riigid mõtlevad, kuidas tülikast paberimäärimisest lahti saada, et riiki rohkem huvireisijaid ja seega ka raha juurde meelitada. Mitmes riigis praktiseeritakse elektronviisasüsteemi. Eesti kasutab arvutiseeritud passikontrollisüsteemi, see oli ka Soomega viisavabaduse kehtestamise eeltingimuseks. Miks Eesti hakkab äkki ust koomale tõmbama, sellele ei saanud Äripäev reedel mõistlikku vastust välis-, sise- ega rahandusministeeriumilt.
Teada on, et meie välisesindused vaevlevad rahapuuduses. Viisateenuste kallimaks muutmine ei too raha juurde, senistegi viisateenuste hindade puhul ei saadud loodetud summat kätte. Tänavu esimesel poolaastal oli plaanis teenida välisesinduste kaudu osutatavatelt konsulaarteenustelt 52 miljonit krooni, laekus 15,1 miljonit. Võib karta hoopis, et turistide arv mõnevõrra väheneb ning väiksemaks jääb ka turistide pealt teenitav tulu.
Sellise sammu tõlgendus võib olla ebameeldivamgi, nimelt et tegemist on taktikalise muudatusega välispoliitikas: kui Eestil ei ole läbirääkimiste teel õnnestunud saavutada viisavabadust Schengeni riikidega, püüab ta nüüd riike mõjutada nende kodanike kaudu. Meie statistika igal juhul kinnitab niisugust arvamust. Piirivalve andmeil on piirilt viisa ostnute seas kolmveerand Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, enamjaolt sakslased ja itaallased.
Türgigi käib eestlastega paremini ümber, küsides piiril 10 USDd, samuti Benini, kelle viisa maksab piiril 20 DEMi.
Pole välistatud, et need riigid, kel pole Eestiga veel viisavabadust, kergitavad omakorda viisatasu.
Eestisse ei ole viimastel kuudel midagi nii väärtuslikku tekkinud, mida turistidele mitmekordse tasu eest näidata. Kui ehk investeerimispüramiid välja arvata. Ainult et eestimaise ilmaime säilitamine uudistamisväärsusena oleks sedavõrd kulukas, et Eesti peaks lisaks kõrgematele lõivudele sissesõiduviisade eest sisse seadma väljasõiduviisa oma kodanikele.