Ehitusturg pingestub

Nõudluse vähenemist on märgata eeskätt büroo- ja kaubanduspindade osas, mis tähendab, et järgmisel aastal tuleb võtta suund mujale. Rohkem hakatakse ehitama tööstus- ning infrastruktuuriobjekte ning tellijate hulgas suureneb riigi ja tööstusettevõtete, aga ka välisfirmade osa.

Seda, et büroosid on juba piisavalt, näitab ka sellel aastal toimunud büroopindade rendihindade langus. Samuti ei julge ennustada erilist elavnemist elamuehituses, sest inimeste hulk, kes võiksid uue eramu peale mõelda, oluliselt ei kasva.

Ehitusturul eesseisvale võimalikule tagasilöögile või kasvutempo aeglustumisele viitavad ka sellel aastal planeeritud või juba toimunud ehitusfirmade liitumised.

Aasta alguses omandas Eesti Ehitus Tartu ehitusfirma Linnaehitus aktsiate kontrollpaki. Pea samal ajal teatasid liitumiskavast EMV ja Merko Ehitus, kuid konkreetse tulemuseni need kaks suurfirmat ei jõudnud.

Möödunud nädalal sai aga omanikepoolse kinnituse Kogeri & Sumbergi ning FCM liitumine, mis tähendab uue ehitusturuliidri teket.

Eestis on ehitusettevõtteid paari tuhande ringis, viie suurema firma käes on 20% turust. Ehitusturg on killustunud ja keerulisem majandusolukord viib nõrgemad pankrotti või sunnib liituma tugevama partneriga.

Liitumises peitub jõud: suuremad on ?ansid võita ehitusobjektide võistupakkumisi, lihtsam leida finantstagatisi ja konkureerida naaberturgudel.

Kohalikke tegijaid sunnib liituma ka Skandinaavia firmade aktiivne tegutsemine Eestit ehitusturul. Samas võivad juhtivad ehitusfirmad jõuda sama trendini, mis mõjutab teisigi Eesti ettevõtteid: arenemiseks ja turul püsimiseks on vaja raha ja kuna selles osas kohalikel omanikel king pigistab, siis müüakse aktsiate kontrollpakk mõnele lääne ehitusfirmale.