• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuristik või platoo

    Mitmed Eesti majandusteoreetikud ja poliitikud eesotsas Tiit Vähi ja Siim Kallasega on viimastel kuudel oma kommentaarides agaralt levitanud pessimistlikke hinnanguid Eesti majanduse olukorra kohta. Eesti majanduses valitsevat sügav kriis või on see vähemalt kohe-kohe tulemas.
    Äripäeva arvates ei ole Eesti majandus kriisis. Ei ole olnudki.
    Pessimism on pigem psühholoogiline ja tingitud möödunud eufoorilisest aastast, mis lati ebanormaalselt kõrgele ajas. Kui võrrelda tänavust aastat üle-eelmisega, on Eesti majanduse edasiminek olnud normaalne.
    Raha odavus ja pidev juurdevool möödunud aastal lõi illusoorse taustsüsteemi, mille kõrval tänavune majanduse normaliseerumine võib tunduda millegi kohutavana.
    Läinudaastane olukord, kus tööstusettevõtete kasumikasvu mõõdeti protsentides, aga pankade omi kordades, oli lihtsalt hälve. Tekkiv rikkus koondus pankadesse. Nüüd on käärid pankade ja tööstusettevõtete vahel vähenenud. Olukord on hakanud tasakaalustuma.
    Näpistada on saanud suurte käibekrediitidega opereerijad ja börsil mängijad. Teiste ettevõtjate olukord ei ole oluliselt hullemaks läinud.
    Laenutingimused, tõsi, on karmistunud, ent siin võib küsida, on see tagasilöök või pigem puhastav selektsioon. Situatsioon, kus kõigile raha ei jätku, ei ole kriis -- raha peabki jätkuma ainult parematele ja elujõulisematele projektidele. Mullu läks kõigil hästi, tegelesid sa siis millega tahes. Nüüd on aferistide ja avantüristide tegevusväli lihtsalt ahtamaks muutunud.
    Keerulisematest laenutingimustest olulisem on turgude olemasolu. Eestis toimuv sõltub osaliselt ka välismaailma suundumustest. Mõne ekspordituru ärakukkumine tekitab palju enam probleeme kui keeruliselt saadav laen. Midagi kriisisarnast võib hakata nägema siis, kui näiteks Venemaa turg mingil põhjusel ära kaduda ähvardab.
    Et laenuturul midagi katastroofilist juhtunud ei ole, näitab kasvõi seegi, et Eesti pankade laenuportfell kasvas selle aasta esimesel poolaastal 1997. aasta esimese poolaastaga võrreldes peaagu poole võrra.
    Pidurdunud ei ole ka palgakasv. Tagasilöök on toimunud vaid igasugu boonuste maksmises, mis oli levinud eriti pankades. Reaalne palgakasv on jätkunud.
    Toimetus leiab, et paanikaks ei ole põhjust. Kriisi puhul on ikkagi tegemist erakorralise olukorraga. Meil aga hakatakse kriisi nägema millegipärast juba siis, kui pankade kasuminumbrid mõnevõrra vähenevad.
    Mustade pilvede maalijate pessimism võib olla osalt põhjustatud nende endi börsikaotusest tingitud kibestumusest.
    Muidugi võib mäetipus pilvede vaatlemisest uimastatule mõningane laskumine esialgu ehk tõesti tunduda kuristikku kukkumisena. Eesti majanduses on tegemist siiski vaid platoole jõudmisega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Euroopa aktsiaturud taastuvad eelmise nädala järsust langusest Baltikumis langus
Euroopa aktsiaturud on täna eelmise nädala järsust langusest taastunud, sest omikrontüvega seotud hirmud on taandunud, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on täna eelmise nädala järsust langusest taastunud, sest omikrontüvega seotud hirmud on taandunud, vahendab Reuters.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Põllumajanduse esindajad kritiseerivad valitsuse kliimaseisukohta
Valitsuse kliimaseisukoht seab toidutootmise löögi alla, samuti puudub mõjuanalüüs, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.
Valitsuse kliimaseisukoht seab toidutootmise löögi alla, samuti puudub mõjuanalüüs, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.