Venemaa Krakatau

Venemaa finantskriis meenutab mõneti 1883. aastal Indoneesias toimunud Krakatau katastroofi, mil vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiidlaine tegi vaata et maakerale tiiru peale.

Kui seni on Venemaa majanduslikud uperpallid jäänud pidama endise Nõukogude Liidu piiri taga, siis sedapuhku on kriisi järellainetus üsnagi kaugele kandunud. Sündmuste mõju oli märgata Rootsis ning räägitakse, et isegi Mehhiko börsil. Saksa pangad kaotasid Venemaal palju raha. Kui on tegemist samade kreeditoridega, kes tegelevad Baltimaadega, siis nende tagasitõmbumine Venemaalt või krediidiliinide külmutamine võib jätta mingi jälje ka Eestisse.

See, et president Jeltsin nädal tagasi eitas kategooriliselt rubla devalveerimist, on tüüpiline ilming enne taolist sammu -- mida sagedamini peaministrid, rahandusministrid ja keskpankade presidendid eitavad devalveerimise võimalikkust, seda lähemal see on. See on n-ö lubatud vale. Valetanuks Clinton dollari devalveerimise, mitte Monica Lewinsky pärast, poleks tal probleeme.

Eestis on taas tõstatatud küsimus, kas kroon tuleb devalveerida. Moodne on rääkida, et kõik sõltub sellest, mis toimub väljaspool. Krooni kaitseb seadus, seda saab muuta ainult parlament. Seega sõltub krooni tervis eelkõige Eesti poliitikuist.

Paljude analüütikute arvates on devalveerimisele lähemal Hongkongi dollar. Kui nii läheb, oleks see tugev hoop valuutakomitee süsteemi usaldusväärsusele.

Viimase aasta jooksul on spekulandid kaks korda üritanud tegutseda krooni vastu: mullu oktoobris ning paar kuud tagasi. Mõlemast situatsioonist sai Eesti hästi üle.

On finantsjõude, kes tõenäoliselt üritavad seda taas ja tõenäoliselt pärast aastavahetust. Märgata on intresside tõusu, eriti nende krediitide puhul, mille maksetähtaeg jääb teisele poole aastavahetust.

Nii tekib Eestis aastavahetuse ja märtsivalimiste vahel vägagi huvitav situatsioon.

Bo Kragh on Svenska Handelsbankeni asepresident.