Illusioonid on haihtunud
Hiljuti kirjeldas Hansapanga suurklien-tide vastuvõtul viibinud tuttav seal valitsenud õhkkonda kui äärmiselt pessimistlikku. «Jäi mulje, et Hansapank on edukate ettevõtete paraadi asemel korraldanud hoopiski probleemsete võlgnike koosoleku,» kirjeldas ta olukorda. Paistab, et hasartsete börsimängijate kõrval on ebaedu tabamas ka konservatiivsemaid ettevõtjaid.
Suurettevõtjate ennustused lähema tuleviku kohta kõiguvad mõõdukast pessimismist kuni paanikani. Samas püsib enamik suurematest tegijatest kuidagi vee peal ning Tiit Vähi ennustatud pankrotilaine ei taha veel valla pääseda. Kuigi raskelt, aga ikkagi õnnestub refinantseerida laenud, pikendada võlakirjade tagasimaksmistähtaegu või müüa ettevõte viimasel hetkel heausksele välisinvestorile. Paraku paistab, et Maapank ei jää ainukeseks suureks pankrotiks.
Ülaltoodud pilt avaneb tipmiste firmajuhtide tasandil. Valitsustegelased ei pööra aga kirjeldatud ilmingutele mingit tähelepanu ning laulavad statistikale toetudes üha jätkuvast majanduskasvust ja roosilisest tulevikust. «Kroon püsib ja eelarve on tasakaalus,» leiavad nad oma optimismile toetavaid argumente.
Kellel on õigus? Tahaks küll uskuda optimistidest riigiametnikke, kuid iga päev oma bilanssi puuriva ettevõtja argumendid on kaalukamad. Meenutame, et paar aastat tagasi, kui ümbritsevat jälgides oli lapselegi selge, et majandus kiiresti areneb, teatas statistika kolmeprotsendilisest majanduslangusest.
Tundub, et ka täna opereerivad teoreetikud enam kui poole aasta vanuste arvudega ning ei taha midagi kuulda sellest, mis ümberringi selgelt välja paistab.
Pole kahtlust, et möödunud aasta kasvutrend on asendunud langusega. Teisiti arvamine oleks enesepettus. Sügisene börsikriis oli kui Franz Ferdinandi tapmine. Järgnes katsumuste aeg pankuritele, nüüd mõõdavad kahanevaid käibeid suurettevõtjad, kuu-paari pärast tunnetavad samu probleeme väiksemad tegijad, aasta lõpuks jõuab reaalsus ka pideva palgatõusuga ära hellitatud kodaniku rahakotti.
Rabeleva novaatori asemel saab eduka ettevõtja prototüübiks külm raamatupidaja, kes armutult kärbib pisaraid valava personali palka.
Kui sügavale võib selline langustrend minna? Pehme variandi kohaselt pankrotistuvad nõrgemad ettevõtted ja need, kes ei suuda muutuvas olukorras juhtimisotsuseid muuta. Enamik aga elab selle aja üle. Kui tagasilöögid panganduses piirduvadki Hoiupanga liitmise ja Maapanga kadumisega, siis oleme pääsenud suhteliselt kergelt.
Halva stsenaariumi korral tabab kriis ka tugevamaid. Seejärel jõuab puudujääki riigieelarve, tulevad krooni devalveerimine, massiline tööpuudus ja sotsiaalsed rahutused. Ning meil jääb üle loota vaid rahvusvahelistele finantssüstidele.
Õrna optimismi sisendab viimase nädala tõusutrend börsil. Ilmselt eeldavad Swedbanki analüütikud, et lõpuks on «põhi käes». On ju Hansapanga aktsia hind tõusnud punkti, kuhu sügisene börsikriis ta langetas. Loodame, et rootslaste hinnangud peavad paika.
Igor Rõtov on Äripäeva peatoimetaja.