Sellel nädalal käib Eestist üle Tiigrituur ehk nii umbes nelikümmend arvutit, mis linnaplatsidel pooleks päevaks rahvale proovida pannakse. Kuivõrd tegemist on ühe suuremat sorti arvutite kokku- ja lahtilappamisega, siis paneks siinkohal kirja mõned elementaartõed, mida tasuks selle tegevuse juures silmas pidada.

Mistahes arvutikomponente katsudes ära kanna riideid, millel on kombeks staatilist elektrit koguda, ning katsu ennast igal võimalikul viisil maandada. Proffidel on randmepaelad, mille teise otsa saab ühendada kas arvuti korpuse või spetsiaalse lauamati külge. Mitte-proff olles on abiks ka see, kui alati enne mingi detaili puudutamist teise käega arvuti korpusest (või detaili pakendist) kinni võtta. Käest-kätte-mälu vms üleandmine pole hea mõte, aga kui kindlasti on vaja, siis tasub samuti enne teisest käest kinni võtta. Mäletan üht printerit, mis ei sallinud, kui tema lähedal kampsunit seljast ära võeti -- need pisikesed särtsud, mis sind vaid veidi torkavad, võivad arvuti lolliks ajada või mõne hellema komponendi läbi põletada.

Alati, kui ühendad kokku või lahti iseseisva toitega arvutikomponente, võta saba seinast välja. Sõltuvalt elektrisüsteemist võib juhtuda, et näiteks printeri ja arvuti (või monitori ja arvuti) vahele jääb pinge kuni sadakond volti. Et selline särtsusaamine on endale ebameeldiv, on väike mure, võrreldes sellega, mida arvuti asjast arvata võib. Korralik maandusega pistikupesa (kus maandus ka tõepoolest ühendatud on) muidugi parandab asja ning isegi sellest on abi, kui hoolitseda, et kogu arvutikomplekt ühest ja samast maandusega pikendusjuhtmest voolu saab.

Arvuti koht on tihti põrandal laua all, kuhu koristaja ei ulatu. Olen kohanud arvutikorpusi, kus toiteploki ventilaator on all servas. Kui lisada veel vaipkate, oleme saanud kõrgtehnoloogilise tolmuimeja, mis võib vajada puhastamist lausa iga paari kuu tagant. Ainsad mulle teadaolevad puhastamisvõimalused on puhumine suruõhuballooni abil (kulukas) või tolmuimejaga, millega saab ka välja puhuda.