Tartus ületab pakkumine kinnisvaraturul oluliselt nõudmist, kuid märgatavat hindade langust pole see veel kaasa toonud. Aastaga on korterite hinnad Tartus tõusnud rohkem kui mujal Eestis -- kuni 40%, hinnatõus peatus kevadel.
Tormilisele hinnatõusule aitas kindlasti kaasa eluasemelaenude ulatuslik kasutamine. Aasta tagasi oli Tartus eluasemelaenu abil tehtavate tehingute osakaal suurimaid Eestis, ca 80%. Tallinnas tehti ja tehakse ka praegu palju tehinguid sularahas dollarite baasil. Praeguseks on eluasemelaenu abil ostetavate korterite osakaal Tartus vähenenud 10--20 protsendini. Laenuandmisel paistab konservatiivuse poolest silma Hansapank.
Pindi Kinnisvara Tartu büroo juhataja Margus Peki sõnul on korteritehingute arv vähenenud poole võrra. Et ostjaid on väga vähe, siis ei aitaks Margus Peki arvates ka see, kui müüjad veidi hinda alandaksid. Aktiivseks muutuks turg alles suure hinnalanguse järel, seda aga pole esialgu oodata. Pindi Kinnisvara hinnangul on korterite hinnad Tartus viimastel kuudel 10% alanenud.
Eramute turul tehakse enamik tehinguid odavamasse hinnaklassi kuuluvate majadega (200 000--400 000 krooni). Tehingu keskmine summa on veidi alanenud. Tüüpiline tehing on selline, kus Annelinna elanik müüb oma 2--3toalise korteri maha ja ostab Tartu lähedusse metsatukka väikese maamaja. Annelinna korteri aga ostab noor pere, kes parandab elamistingimusi.
Kaanon Kinnisvara juhataja Härmo Haljaste sõnul on viimasel ajal kinnisvaraturgu veidi elavdanud tudengite vanemad, kes oma lastele korteri ostavad või üürivad.
Oma osa on ka välistudengitel, kes kas ostavad või üürivad korteri kesklinnas. Ainuüksi Kaanon Kinnisvara vahendusel on korteri ostnud kümmekond välistudengit.
Ostu-müügitehingute väikese arvu taustal paistab üüriturg oma aktiivsusega silma. Vastupidiselt ostu-müügiturule ületab üüriturul nõudmine pakkumise. Kuigi seoses üliõpilaste ühiselamukohtade nappusega võis eeldada üürihindade olulist tõusu, pole seda siiski toimunud.
Kinnisvaratehingute väike arv mõjutab juba sel alal tegutsevate firmade eksistentsi. Härmo Haljaste hinnangul hakkavad väiksemad bürood, kes pole mitu kuud ühtegi tehingut vahendanud, tõenäoliselt ära kustuma.
Kinnisvaraturu üldine madalseis vähendab ka libamaaklerite arvu. Mitmed neist on läinud tööle kinnisvarafirmadesse, osa on asutanud oma firma ja osa kinnisvaraturult hoopiski lahkunud.
Kinnisvaraturule tuleb selline tendents ainult kasuks -- väheneb klientide võimalus tehingutes petta saada ning suureneb kinnisvaraturu usaldusväärsus tervikuna.