• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumajandustootjad ähvardavad piketiga

    Valitsus ei jõudnud tootjatega kokkuleppele toetuse jagamise osas

    «Läbirääkimised on lõppenud,» teatas põllumajandustootjate delegatsiooni juht Urmas Laht. «Meil pole muud võimalust, kui tulla tänavatele,» kinnitas ta.
    Põllumajandusminister Andres Variku sõnul läheb riigikogusse valitsuse pakutud põllumajandustoetuste jagamise kava. «Nad võivad tulla tänavale protesteerima, kuid siis tekib küsimus, kellele neid toetusi üldse vaja on,» kommenteeris Varik põllumajandustootjate ähvardusi.
    Variku sõnul ei jõudnud valitsusdelegatsioon tootjatega raha jagamise osas kokkuleppele, kuna põllumajandustootjate esindajad soovisid 730 miljoni krooni kulutamist ise täielikult otsustada. «Me ei saa anda maksumaksjate raha tootjate kätte, kui selle jaotusmehhanism pole läbipaistev,» sõnas Varik.
    «Tootjate kava järgi oleks riik otsustanud ainult 60 miljoni krooni kasutamise,» lisas põllumajandusminister.
    Andres Variku sõnul ei anna riik tootjatele ühistuliste tööstuste rajamiseks 80 miljonit krooni, nagu tootjad soovisid. «Ei saa anda maksumaksja raha projektile, mille efektiivsus on ebaselge,» ütles Varik.
    «Tootjad võivad kokku panna otsetoetustest saadava raha ja teha oma tapamaja või piimatööstuse,» sõnas Varik.
    Tootjad küsisid riigilt 80 miljonit krooni oma toiduainetööstuste rajamiseks, et neile kuuluvad tööstused suurendaksid konkurentsi praeguste suurtööstustega. Põllumehed saavad otsetoetustena järgmisel aastal 281 miljonit krooni. Riik jagab otsetoetusi teraviljakasvatajatele, piimatootjatele, veise- ja sealihakasvatajatele ning lambakasvatajatele.
    Tänavu said teraviljakasvatajad ja piimatootjad otsetoetusena 200 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi prognoos pani USA aktsiaturud rallima
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.