• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,11%39 807,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,11%39 807,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • 09.09.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Majanduse kasvule hindeks 5,5 ehk 5+

1998. aasta teise kvartali majanduskasv oli statistikaameti esialgsetel andmetel 5,5%. Seega toodeti lisaväärtust püsihindades nimetatud protsendi võrra rohkem kui 1997. aasta teises kvartalis.
5,5protsendiline kasv ületab vaieldamatult optimistide ootused. Pessimistid lähevad endiselt oma hinnangutes majanduslangusest kuni majanduskriisini välja, ehkki languse all peetakse arvatavasti silmas kasvutempo aeglustumist. Seni, kuni juurdekasv on kas või 0,1%, on tegemist sisemajanduse kogutoodangu väikese, aga ikkagi tõusuga.
5,5 on just see protsent, millest lähtus rahandusministeerium 1999. aasta riigieelarve kokkupanemisel. Pool aastat on veel ees, aga üsna hea kooskõla prognoositavate ja tegelike numbrite vahel näitab rahapoliitiliste otsuste tegijate kompetentsi. SKT kasvunumbrite avaldamine tekitab isegi teatud hasarti, mida veel kolm-neli aastat tagasi ei olnud: numbritest on must-valgel näha, kui pikkade sammudega me edasi liigume.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Atraktiivsed numbrid on kujunenud eelkõige seetõttu, et Eesti on suutnud hoiduda protektsionistlikust majandusmudelist, kasvuhoone-majandusest.
Kui me võtaksime eeskujuks need ideed, mida osa poliitilisi jõude agaralt propageerib -- kaitsetollid, subsiidiumid, astmeline tulumaks, turu riiklik reguleerimine jne --, saaksime majanduskasvuks null, üks või kaks protsenti aastas. Täpselt nii, nagu rikastes riikides, kes võivad endale kõike seda lubada.
Mitte väga ammu peeti osas arenenud lääneriikides ideaalseks isegi nullkasvu, tootmist aastast aastasse muutumatul tasemel. Elatustase oli juba piisavalt kõrge ja astmelised maksud ei motiveerinud edasist arengut. Ses mõttes ei lase majandusseadused ennast üle kavaldada, olgu või tegemist majanduse peene riikliku reguleerimisega, sisemajanduse kogutoodangu kasvu mõttes on tegemist ühtemoodi vigadega.
Et sisemajanduse kogutoodangu kasvunumber teises kvartalis langes -- esimeses kvartalis oli tõus 9,3 protsenti --, johtub eelmisest võrdlusaastast kui tippaastast. Just eelmise aasta sees toimus järsk mäkketõus, kus teine kvartal oli märgatavalt parem kui esimene ja kolmas kvartal parem kui teine.
Välisinvestorid ja pangad tõid Eestisse möödunud aasta teises ja kolmandas kvartalis palju raha, mille kaasabil toodeti siin uut väärtust. Edaspidi asendus ülikiire kasvu faas stabiilse kasvuga: püstloodis redelist on saanud veidi tasasem ja ühtlasi kergemini läbitav trepp.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele