• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skandinaavia raha läheb laenude tagasimaksmiseks

    Spetsialistide hinnangul kasutatakse saadud raha laenude kustutamiseks ning intressitoodetesse investeerimiseks.
    Hansapanga väärtpaberimaakler Charlie Viikberg märkis, et Hansapanga aktsiatest saadud raha kulub laenude tasumiseks. Inimesed on palju laenanud, kindlasti ei tule see raha tagasi aktsiaturule, sõnas ta. Pigem hakatakse investeerima deposiithoiustesse ning võlakirjadesse, sest erinevalt eelmisest aastast on inimesed mõistnud, et võlakiri pole sõimusõna, ütles Viikberg.
    HF Kapitali analüütiku Mairi Tonsiveri sõnul on tõenäoline, et osa Rootsist tulnud mitmesajast miljonist kroonist jõuab tagasi makstavate laenude näol jällegi pankadesse.
    Palju sõltub sellest, kust raha aktsiate soetamiseks enne tuli, ettevõtetest aktsiaomanikud paigutavad raha loodetavasti tagasi tootmisesse, ütles analüütik. «Kindel on, et suurem osa sellest rahast börsile tagasi ei jõua, pigem investeeritakse deposiithoiustesse ning ka võlakirjadesse,» lisas Tonsiver.
    Peaministri majandusnõuniku Aare Järvani hinnangul kulub Skandinaaviast saadud rahast mingi osa laenude tagasimaksmiseks. Järvani sõnul pole aktsiate müügiga Eestisse jäänud summa nii suur, et see majandusele olulist positiivset mõju avaldaks.
    Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt arvas, et Eestisse jäänud 300--400 miljonit krooni paigutatakse hoiustele, sest intressid on piisavalt kõrged. «Kindlasti ei investeerita aktsiatesse ja kinnisvaraprojektidesse,» sõnas ta.
    - sellest kuulub Eesti investoritele 300--400 miljonit krooni
    - saadud raha eest tasutakse laenud ning investeeritakse deposiithoiustesse ja võlakirjadesse
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.