Äripäeva 10. septembril ilmunud kirjutis «Astmelisel tulumaksul vähe pooldajaid», mis käsitles päev varem maksumaksjate liidu korraldatud diskussiooni «Astmeline tulumaks», kubiseb valedest ja ebatäpsustest. Maksumaksjate liit tõdes oma ametlikus kokkuvõttes, et «diskussioonist osavõtjaist oli võrdselt neid, kes toetasid astmelist tulumaksu, ja neid, kes olid selle vastu. Ca 20% osavõtjatest ei olnud veel oma suhtumist määratlenud».

Ometigi väitis Äripäev kolmel korral, et astmelisel tulumaksul oli vähe pooldajaid. Äripäev, eirates tasakaalustatud info põhimõtteid, avaldas oma infos vaid kaubandus- ja tööstuskoja esindaja Erki Urva ning reformierakondlase Jürgen Ligi negatiivse suhtumise astmelisse tulumaksu. Samas jäeti refereerimata astmelist tulumaksu pooldavate maaparteide, EPPE, TALO jt toetavad seisukohavõtud.

Samuti ei osutunud lehele jõukohaseks astmelise tulumaksuga kaasnevad kalkulatsioonid. Tutvustades eelnõus olevaid maksumäärasid, tõi ajaleht neli näidet, millega kaasnes neli viga. Esiteks, mitte ainult 1200 krooni saavatel maksumaksjatel pole see sissetulek maksuvaba, vaid kõigil -- hoolimata, kas teenitakse 1200 või 120 000 krooni kuus.

Teiseks, 4000 kroonist on maksuvaba 1200 krooni, seejärel aga tuleb tulumaksu maksta 15% järelejäänud summast. Keskmiseks protsendiks teeb see ligi 11%.

Kolmandaks, palk 8000 krooni. Maksuvaba oleks 1200 krooni, järgmine 3000 on 15% maksumääraga ja ülejääv 25% maksumääraga. See teeb keskmiselt mitte 25%, vaid ligi 18%. Neljan-daks, eksiti 30 000kroonise palga eksponeerimisel. Siin vaid viimane, kolmandasse tulumaksuastmesse kuuluv osa maksustatakse 29% mää-raga.

Vale oli ka see, et astmelise tulumaksu kohta olevat toimunud pärast diskussiooni pressikonverents.