Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Volvo uusi veokeid müüakse ette
Sügisel tuleb Eestis müügile Volvo veokite uus FM-seeria. Kuigi konkurendid ei näe uues Volvos midagi revolutsiooniliselt uut, on kaheksast sellel aastal Eestisse tulevast Volvost osad juba ette maha müüdud.
FM-seeria autod asendavad 1985. aastast toodetud FL-seeria veokeid. Uutele veokitele on paigaldatud standardne digitaalne kontrollsüsteem. Rikke korral saab juht sealt soovituse edasise tegevuse kohta ja teda hoiatatakse võimalike vigade eest. Rikked salvestatakse kontrollsüsteemi mällu ja remonditöökojas saab mehhaanik neid oma arvutilt lugeda.
Elektroonika võimaldab tööandjal määrata autojuhile juhtimisega seotud parameetreid (keskmine kütusekulu jne). Reisi jooksul salvestatud andmed saab omanik hiljem välja lugeda.
Vedrustus on kas lehtvedrudel või õhkvedrudel. Õhkvedrustus sobib siis, kui on vaja tihti muuta laadimisplatvormi kõrgust.
Kasutusel on kolm kabiinivarianti: lühike päevakabiin, pikk kabiin ühe magamisasemega ja kõrge kahe magamiskohaga Globetrotteri kabiin. Eesti oludes on FM-seeria veokid siiski mõeldud kohalikeks ja Baltimaade piires vedudeks, kus juhil pole vaja autos ööbida üle ühe öö. Kaugvedudeks on Volvo FH-seeria veokid.
Oma silmaga Volvo uut veokit näinud ei ole. Niipalju kui olen aga temast lugenud, pole seal midagi revolutsiooniliselt uut.
Veermiku kohta ei oska öelda, kuid kabiini juures on Volvo lihtsalt parandanud vead, mis juhtidele ei meeldinud FL-seeria juures.
Vigade elektrooniline kontrollsüsteem on ka teistel veokimarkidel peal. Kui Volvo väiksematel mudelitel pole seda seni olnud, siis on see süsteem loomulikult uudis. Scaniatel on see juba suhteliselt standardne.
Valisime Volvo FM-see-ria veoki, sest see vastas kõige enam riigihankekonkursis välja kuulutatud tingimustele ja oli hinnalt soodne.
Konkursil osales kuus firmat. Tänapäeva masinad on tehnilistelt võimalustelt peaaegu võrdsed. Pea jagu üle Volvo teistest polnud. Kuna veok peab hakkama sõitma metsas ja kruusateedel, oli meile määrav kliirens. Meie jaoks on suur vahe, kas kliirens on 23 või 30 cm. Selliseid valikut mõjutanud tehnilisi nüansse on teisigi.