Rootsi tänavune teraviljasaak tõotab tulla vähemalt niisama hea kui läinud aastal. Et aga teravilja hind on aastaga ligi kolmandiku võrra langenud, läheb ülejäägi realiseerimine maksumaksjatele kalliks.

Rootsi talunike usku teraviljakasvatusse kinnitab järsult suurenenud traktorite ja külvimasinate müük. Kui aasta enne Rootsi ühinemist ELiga müüdi 2600 traktorit, siis läinud aastal oli see arv 4200. Külvimasinate müük on kasvanud 128-lt 349-le.

ELi piirkondlikud toetused ning garanteeritud hinnatase on teraviljakasvatajatele andnud seakasvatajate ning piimatootjate ees eelise.

Kokku toodavad Rootsi talunikud aastas 6 mln tonni teravilja. Sellest moodustavad nisu ja oder kumbki 2 mln tonni, kaer 1,3 mln ning rukis jm teravili pisut enam kui 0,5 mln tonni.

Kõik kokku annab 70 000 Rootsi talunikule tulu 10,3 miljardit Eesti krooni.

Teraviljast läheb eksporti1,4 mln tonni.

Siin tagab ELi kassa peaaegu sama hinna kui koduturul -- 1,7 krooni kilo.

Praegu on maailmaturu hind 1,3 krooni kilo eest ning puudujääva 40 senti maksab kinni ELi maksumaksja. Napilt aasta tagasi oli nii ELi siseturu kui maailmaturu hind 2 krooni, mis vabastas maksumaksja ajutiselt ekspordile pealemaksmisest.

ELi oodatavast 208 mln tonnisest saagist (mullu 203 mln) tarbitakse 175mln tonni ise ning ülejäänud 30 mln tonni eksporditakse.

Tihti pole aga ülejäägist kerge vabaneda ning praegugi on Euroopa Liidu interventsiooniladudes ligikaudu 14 miljonit tonni teravilja. DI-ÄP