• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 16.09.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vihmane suvi pole saaki rikkunud

Rootsi tänavune teraviljasaak tõotab tulla vähemalt niisama hea kui läinud aastal. Et aga teravilja hind on aastaga ligi kolmandiku võrra langenud, läheb ülejäägi realiseerimine maksumaksjatele kalliks.
Rootsi talunike usku teraviljakasvatusse kinnitab järsult suurenenud traktorite ja külvimasinate müük. Kui aasta enne Rootsi ühinemist ELiga müüdi 2600 traktorit, siis läinud aastal oli see arv 4200. Külvimasinate müük on kasvanud 128-lt 349-le.
ELi piirkondlikud toetused ning garanteeritud hinnatase on teraviljakasvatajatele andnud seakasvatajate ning piimatootjate ees eelise.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kokku toodavad Rootsi talunikud aastas 6 mln tonni teravilja. Sellest moodustavad nisu ja oder kumbki 2 mln tonni, kaer 1,3 mln ning rukis jm teravili pisut enam kui 0,5 mln tonni.
Kõik kokku annab 70 000 Rootsi talunikule tulu 10,3 miljardit Eesti krooni.
Teraviljast läheb eksporti1,4 mln tonni.
Siin tagab ELi kassa peaaegu sama hinna kui koduturul -- 1,7 krooni kilo.
Praegu on maailmaturu hind 1,3 krooni kilo eest ning puudujääva 40 senti maksab kinni ELi maksumaksja. Napilt aasta tagasi oli nii ELi siseturu kui maailmaturu hind 2 krooni, mis vabastas maksumaksja ajutiselt ekspordile pealemaksmisest.
ELi oodatavast 208 mln tonnisest saagist (mullu 203 mln) tarbitakse 175mln tonni ise ning ülejäänud 30 mln tonni eksporditakse.
Tihti pole aga ülejäägist kerge vabaneda ning praegugi on Euroopa Liidu interventsiooniladudes ligikaudu 14 miljonit tonni teravilja. DI-ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele