Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome

    Soome on parlamentaarne vabariik, mis koosneb kuuest läänist ja 455 kohalikust omavalitsusest. Riigipea on president, kes valitakse otsevalimistel kuueks aastaks. Parlament on 200kohaline, suurimad esindused on parlamendis sotsiaaldemokraatidel, keskparteil, Kokoomusel (konservatiivid) ja vasakliidul. Valitsuse moodustab sotsiaaldemokraatide, Kokoomuse, vasakliidu, Rootsi partei ja roheliste koalitsioon.
    Soome majanduskasvuks hinnati 1997. aastal 5,5%, tööstussektoris oli kasv 8,2%. Tööstusharudest kasvas metsa- ja paberitööstus ligemale 15% ja metallitööstus 11%.
    Soome viimaste aastate majandusele on iseloomulik globaliseerumine. Pärast Soome ühinemist Euroopa Liiduga on välismaised ettevõtted (eelkõige Rootsi päritolu) tunginud jõuliselt ka seni suletud sektoritesse, nagu telekommunikatsioon (Telia), toiduainetööstus (Arla), energeetika (Vattenfall), pangandus ja kindlustus (Trygg Hansa).
    Soome kaubavahetuse bilanss oli 1997. aastal positiivne 53,6 miljardit Soome marka, suurim ülejääk oli Suurbritannia ja Eestiga. Suurimateks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi, Venemaa ja USA.
    Välismaalane võib Soomes tegeleda äriga kas füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu. Füüsilisest isikust ettevõtjana võib tegutseda füüsiline isik, kes on Euroopa majandusruumi (Euroopa Liit, Norra, Island ja Liechtenstein) resident. Juhul kui isik resideerub alaliselt väljaspool Euroopa majandusruumi, peab ta taotlema tegutsemisloa kaubandus- ja tööstusministeeriumist. Kui füüsilisest isikust ettevõtja ei resideeru alaliselt Soomes, peab tal olema Soomes alaliselt resideeruv volitatud esindaja, kes peab olema kantud äriregistrisse.
    Äriregistrisse tuleb kanda ka Soomes resideeruv füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on alaline äripind või kes on tööandjaks teistele isikutele. Äriregistrit peab patendi- ja registriamet (Patentti- ja rekisterihallitus), mis väljastab ka registrisse kandmise avalduse vormi.
    Täis- ja usaldusühingu puhul on vastutus sätestatud analoogiliselt Eestis kehtivale. Kui vähemalt üks partner on väljaspool Euroopa majandusruumi resideeruv füüsiline või juriidiline isik, on sel isikul asutamiseks vaja taotleda kaubandus- ja tööstusministeeriumi luba. Sama kehtib ka osaluse omandamisel olemasolevas täis- või usaldusühingus. Täisühingu ärinimi peab sisaldama sõnu «avoin yhtiö» ja usaldusühingu ärinimi peab sisaldama sõna «kommandiittiyhtiö», kui äriühingu vorm pole ärinimes teisiti kajastatud. Täisühingu või usaldusühingu asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping, ühing tuleb kanda äriregistrisse.
    Aktsiaseltsid jagunevad kinnisteks ja avalikeks aktsiaseltsideks. Kinnise ja avaliku aktsiaseltsi peamine erinevus seisneb minimaalse aktsiakapitali suuruses, mis kinnise aktsiaseltsi puhul on 50 000 marka ja avaliku aktsiaseltsi puhul 500 000 marka. Teiseks oluliseks erinevuseks on asjaolu, et kinnise aktsiaseltsi aktsiad ei ole vabalt kaubeldavad. Aktsiaseltsi võivad asutada kas üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut (asutajat). Teovõimetu või pankrotistunud isik ei või olla aktsiaseltsi asutaja.
    Vähemalt pooled asutajad peavad olema Euroopa majandusruumi kodanikud või olema seal registreeritud. Erandit sellest reeglist saab taotleda kaubandus- ja tööstusministeeriumist. Aktsiaseltsi ärinimi peab sisaldama sõna «osakeyhtiö» või sellele vastavat lühendit «oy». Avaliku aktsiaseltsi ärinimi peab sisaldama sõnu «julkinen osakeyhtiö» või lühendit «oyj».
    Aktsiaseltsi asutaja võib, kuid ei ole kohustatud märkima aktsiaid. Isik (k.a välismaalane või välisriigis registreeritud juriidiline isik), kes ei ole asutaja, võib märkida kõik aktsiad ning selleks ei ole kaubandus- ja tööstusministeeriumi luba nõutav. Seetõttu on välismaalaste tavaliseks praktikaks lasta Soome partneril asutada aktsiaselts ja seejärel märkida aktsiad.
    Aktsiaseltsi asutamiseks peab toimuma asutamiskoosolek, mis võtab vastu põhikirja ning valib nõukogu liikmed ja audiitorid. Aktsiaseltsi esindab juhatus. Juhatus peab olema vähemalt kolmeliikmeline, v.a juhul, kui aktsiakapitali maksimumsuurus on alla 500 000 marga. Vähemalt pooled aktsiaseltsi juhatuse liikmed peavad alaliselt resideeruma Euroopa majandusruumi riikides. Suurem juhatuse liikmete arv väljastpoolt Euroopa majandusruumi on lubatud kaubandus- ja tööstusministeeriumi loal. Välismaalane võib olla ka juhatuse esimees. Juhatuse valib aktsionäride üldkoosolek. Põhikirjas võib sätestada, et kuni pooled juhatuse liikmed määratakse muul moel. Tegevdirektor peab olema aktsiaseltsides, mille aktsiakapital on 500 000 või rohkem marka.
    Enamiku eri äritegevuse valdkondadega seotud litsentse ja lubasid väljastavad läänivalitsused. Lisaks läänivalitsustele väljastavad teatud tegevuslubasid ka omavalitsused ja riiklikud institutsioonid (politsei, tuletõrje, ehitus- ja tööohutuse inspektsioonid jne).
    Üksikisiku tulumaks jaguneb riiklikuks ja kohalikuks maksuks. Riiklik maks on diferentseeritud 6 protsendist 38 protsendini, k.a maksuvaba tulu on 46 000 marka. Tulumaks investeeringute tuludelt (intressid, dividendid jne) on 28%. Kohaliku maksu suuruse kehtestab kohalik volikogu, 1997. aastal jäi kohalik tulumaks 15% ja 19,75% vahele. Ettevõtte tulumaks on 28%.
    Käibemaksu suurus on 22% maksustatavast hinnast. Osa kaupade puhul on maksu suurus 12% või 6%. Mõned kaubad on maksustatud 0% maksuga või on käibemaksust vabastatud.
    Soome kuulub Euroopa Liitu ja seetõttu rakendab Euroopa Liidu ühisturu reegleid, sh tollimakse. Eestil on Euroopa Liiduga vabakaubandusleping ning kaupade nimekiri, millele rakendatakse tollimaksu, ja tollitariifid on sätestatud vabakaubanduslepingus. Tariifid kolmandate riikide suhtes on määratud Euroopa Liidu regulatsiooniga nr 2658/87.
    Aktsiisimaksudega on maksustatud tubakatooted, alkohol, kütused ja energia, maiustused ja karastusjoogid.
    Transpordimaksudest kehtivad Soomes sõiduki registreerimismaks, sõiduki aastamaks, diiselmootori maks ja teemaks välismaal registreeritud diiselsõidukitele. Mõne äritegevuse puhul tuleb tasuda saastemaksu.
    Kehtib kinnisvaramaks, mis on sellel aastal 0,9% 1,1 miljonit marka ületavalt summalt. Lisaks neile on veel mitmesuguseid makse, nagu näiteks pärandimaks või kohalik koeramaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Nädala lood: uksi sulgev leivaäri ja jõukad kaaskodanikud
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.

Olulisemad lood

Eesti inflatsioon kukkus protsendi eelmise kuuga võrreldes Eesti Panga ökonomist: Eesti inflatsioon on ohtlikult ülehinnatud
Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati kiirhinnangul kasvas septembris euroala inflatsioon 9,1 protsendilt 10 protsendile, samas langes veidi Eesti inflatsiooninäitaja, võrreldes eelmise kuuga. Eesi Panga ökonomist Kaspar Oja ootas aga veelgi suuremat inflatsiooni langust.
Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati kiirhinnangul kasvas septembris euroala inflatsioon 9,1 protsendilt 10 protsendile, samas langes veidi Eesti inflatsiooninäitaja, võrreldes eelmise kuuga. Eesi Panga ökonomist Kaspar Oja ootas aga veelgi suuremat inflatsiooni langust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.