• OMX Baltic0,36%301,09
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,29%2 074,65
  • OMX Vilnius0,64%1 210,13
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,32%8 795,34
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • OMX Baltic0,36%301,09
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,29%2 074,65
  • OMX Vilnius0,64%1 210,13
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,32%8 795,34
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • 02.10.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põhjala maksumaksjad kaotasid pangakriisiga miljardeid

Rootsi maksis riigikassast peamiselt Nordpankenile ja Gota Bankile ligi 65 mld Rootsi krooni, sest pankade laenudelt tekkinud kahjumid ületasid mitmekordselt nende põhikapitali.
Riigile kuuluv Nordbanken sai 40 mld krooni. Riik võttis Gota Banki üle, investeerides sinna 24 mld krooni ja liitis selle Nordbankeniga.
Mõlemad pangad puhastati halbadest laenudest, mis anti üle spetsiaalselt selleks loodud asutustele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Norra riik võttis kriisi tagajärjel üle kaks kommertspanka ja Soome ühe -- säästupankade keskpanga.
Rootsis pankadele makstud summa ulatus neljale protsendile rahvamajanduse kogutulust. Norra maksumaksjad ohverdasid samuti neli protsenti rahvuslikust kogutulust, soomlased aga kaks korda enam -- 8%.
Rootsi pankade krediidikaotused olid aastatel 1990--1993 ligi 200 miljardit Rootsi krooni, mis oli ligi 15 protsenti pankade laenusummast. Norra pangad kaotasid ligikaudu sama palju, soomlased veelgi enam. Kokku investeerisid Soome maksumaksjad pankade päästmisse 83 miljardit marka.
Euroopas tunnustatud pangandusasjatundja professor Johan A. Lybeck esitab oma raamatus «Facit av finantskrisen» («Finantskriis tagasivaates») panganduskriisi peamise põhjusena krediidipiirangute kaotamise neli-viis aastat enne kriisi puhkemist.
Pangalaenude ja inflatsiooni kiire kasv viis hoogsalt tõusnud kinnisvarahinnad vabalangusesse, mis viis pankrotti suurelt laenu võtnud kinnisvaraettevõtted. Krediidikaotused Rootsi pankades tõusid tavaliselt ühelt protsendilt aastas kaheksale protsendile. Praegu on Rootsi pankades kriisi ületamseks ja vältimiseks laenuintressi ja keskmise hoiuintressi vahe 8%, võrreldes kriisieelse 5 protsendiga. ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele