Rootsi maksis riigikassast peamiselt Nordpankenile ja Gota Bankile ligi 65 mld Rootsi krooni, sest pankade laenudelt tekkinud kahjumid ületasid mitmekordselt nende põhikapitali.

Riigile kuuluv Nordbanken sai 40 mld krooni. Riik võttis Gota Banki üle, investeerides sinna 24 mld krooni ja liitis selle Nordbankeniga.

Mõlemad pangad puhastati halbadest laenudest, mis anti üle spetsiaalselt selleks loodud asutustele.

Norra riik võttis kriisi tagajärjel üle kaks kommertspanka ja Soome ühe -- säästupankade keskpanga.

Rootsis pankadele makstud summa ulatus neljale protsendile rahvamajanduse kogutulust. Norra maksumaksjad ohverdasid samuti neli protsenti rahvuslikust kogutulust, soomlased aga kaks korda enam -- 8%.

Rootsi pankade krediidikaotused olid aastatel 1990--1993 ligi 200 miljardit Rootsi krooni, mis oli ligi 15 protsenti pankade laenusummast. Norra pangad kaotasid ligikaudu sama palju, soomlased veelgi enam. Kokku investeerisid Soome maksumaksjad pankade päästmisse 83 miljardit marka.

Euroopas tunnustatud pangandusasjatundja professor Johan A. Lybeck esitab oma raamatus «Facit av finantskrisen» («Finantskriis tagasivaates») panganduskriisi peamise põhjusena krediidipiirangute kaotamise neli-viis aastat enne kriisi puhkemist.

Pangalaenude ja inflatsiooni kiire kasv viis hoogsalt tõusnud kinnisvarahinnad vabalangusesse, mis viis pankrotti suurelt laenu võtnud kinnisvaraettevõtted. Krediidikaotused Rootsi pankades tõusid tavaliselt ühelt protsendilt aastas kaheksale protsendile. Praegu on Rootsi pankades kriisi ületamseks ja vältimiseks laenuintressi ja keskmise hoiuintressi vahe 8%, võrreldes kriisieelse 5 protsendiga. ÄP