• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjala maksumaksjad kaotasid pangakriisiga miljardeid

    Rootsi maksis riigikassast peamiselt Nordpankenile ja Gota Bankile ligi 65 mld Rootsi krooni, sest pankade laenudelt tekkinud kahjumid ületasid mitmekordselt nende põhikapitali.
    Riigile kuuluv Nordbanken sai 40 mld krooni. Riik võttis Gota Banki üle, investeerides sinna 24 mld krooni ja liitis selle Nordbankeniga.
    Mõlemad pangad puhastati halbadest laenudest, mis anti üle spetsiaalselt selleks loodud asutustele.
    Norra riik võttis kriisi tagajärjel üle kaks kommertspanka ja Soome ühe -- säästupankade keskpanga.
    Rootsis pankadele makstud summa ulatus neljale protsendile rahvamajanduse kogutulust. Norra maksumaksjad ohverdasid samuti neli protsenti rahvuslikust kogutulust, soomlased aga kaks korda enam -- 8%.
    Rootsi pankade krediidikaotused olid aastatel 1990--1993 ligi 200 miljardit Rootsi krooni, mis oli ligi 15 protsenti pankade laenusummast. Norra pangad kaotasid ligikaudu sama palju, soomlased veelgi enam. Kokku investeerisid Soome maksumaksjad pankade päästmisse 83 miljardit marka.
    Euroopas tunnustatud pangandusasjatundja professor Johan A. Lybeck esitab oma raamatus «Facit av finantskrisen» («Finantskriis tagasivaates») panganduskriisi peamise põhjusena krediidipiirangute kaotamise neli-viis aastat enne kriisi puhkemist.
    Pangalaenude ja inflatsiooni kiire kasv viis hoogsalt tõusnud kinnisvarahinnad vabalangusesse, mis viis pankrotti suurelt laenu võtnud kinnisvaraettevõtted. Krediidikaotused Rootsi pankades tõusid tavaliselt ühelt protsendilt aastas kaheksale protsendile. Praegu on Rootsi pankades kriisi ületamseks ja vältimiseks laenuintressi ja keskmise hoiuintressi vahe 8%, võrreldes kriisieelse 5 protsendiga. ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Hiiglasliku kinnisvarafirma pankrotioht survestab Aasia turge
Aasia aktsiaturud on pärast nädala esimese poole langust stabiliseerunud, muret tekitab aga jätkuvalt Hiina majanduse aeglustumine ja globaalse majanduse taastumine, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud on pärast nädala esimese poole langust stabiliseerunud, muret tekitab aga jätkuvalt Hiina majanduse aeglustumine ja globaalse majanduse taastumine, vahendab Reuters.
EVEA: riigilõivude tõstmine on küüniline idee eriti halval ajal
Riigi plaan tõsta 50% kuni 100% kohtutoimingute ja registritoimingute riigilõivumäärasid, et vähendada kohtute koormust, on Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon hinnangul küüniline ja väga halvasti ajastatud idee.
Riigi plaan tõsta 50% kuni 100% kohtutoimingute ja registritoimingute riigilõivumäärasid, et vähendada kohtute koormust, on Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon hinnangul küüniline ja väga halvasti ajastatud idee.
Veerand maaelu koroonalaenudest läks viltu, politsei pidas kinni kaks MESi juhatuse liiget Läbivalt täiendatud!
Keskkriminaalpolitsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni kaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liiget, kellele esitati kahtlustus selle eest, et koroonakriisi ajal jagati vähemalt 24 miljonit toetuslaenu eurot laiali ettevõtetele, kes laenutingimustele ei vastanud.
Keskkriminaalpolitsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni kaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liiget, kellele esitati kahtlustus selle eest, et koroonakriisi ajal jagati vähemalt 24 miljonit toetuslaenu eurot laiali ettevõtetele, kes laenutingimustele ei vastanud.