Lugedes Internetis ettevõtete kodulehekülgi ehk infoservereid, pahandavad aegunud andmed. Firma, kes suhtub ühte oma turundustegevuse osasse pealiskaudselt, meenutab inimest, kes käib küll välja suure summa auto ostmiseks, kuid ei sõida sellega, sest ei taha kulutada kütuse peale või ei taipa seda soetada.

Näiteks korteri rentimiseks pakub ERI Kinnisvara oktoobri keskel juunikuus sisestatud teavet. Esmapilgul tundub, et ainult ajakirjandusväljaannete ja infoagentuuride teavet uuendatakse regulaarselt ja kiiresti.

Vana teabega infoserver võib ettevõttele kokkuvõttes kahju tuua, sest korduvalt petta saanud klient loobub tema toodetest või teenustest ning pöördub konkurendi poole.

Infoserveri loomisse investeerimisel tuleb arvestada vähemalt 30 000 krooniga. Sõltuvalt lahendusest lisandub aastas veel ca 100 protsenti jooksvate uuenduste tegemiseks.

Suuremate, ettevõtte infosüsteemiga dünaamiliselt seotud või lihtsalt märkimisväärselt töömahukamate lahenduste puhul võib arvestada vähemalt 100 000 krooniga, mis enamikel juhtudel vähendab infoserveri edaspidise käigushoidmise kulusid.

Asjatundjate arvates on Eesti ettevõtetel 1500--2000 kodulehekülge, millest umbes 200 on asjaliku sisu ja kvaliteetse teostusega.

BMFi 1997. aasta sügise uuringu põhjal kasutas 64 000 Eesti elanikku Internetti vähemalt kord nädalas. Halo Interactive DDB tegevdirektor Sten Tamkivi usub, et praegu on need arvud vähemalt kahekordistunud.

Maailmas on Interneti kasutajaid üle 100 miljoni. Ettevõtte välisturunduse seisukohast on oluline teada, et näiteks Skandinaavias kasutab 25% elanikkonnast Internetti.

Et võrguturundusest kasu saada, peab seda käsitlema üldise turundustegevuse integreeritud komponendina, mitte ühekordse eraldiseisva juhuprojektina. WWW-lehekülje kujundamine peaks olema digitaalse turundustegevuse viimane viimistlusetapp, mitte esimene eufooria nagu praegu Eestis.