Eesti Lotos tekkinud olukord on sarnane ideega maksude laekumise suurendamiseks makse tõsta. Suurim kogus maksu, antud juhul siis loteriitulu, laekub suhteliselt madala maksumäära korral. Igal juhul pole selleks määraks 50%.
Lotoanalüütikud võiksidki niisuguse asja peale mõelda nagu võidufondi suurendamine. Las Vegase kasiinodes välja kujunenud võidufond on näiteks 97,4%. Nii-öelda (kasiino)majale mineva 2,6protsendise maksumääraga tullakse toime. Selle eest hoolitseb suur käive. Tõsi küll, kasiino ei ole päris seesama mis üldrahvalik loterii.
Teisest küljest ei ole mina kui lotomängija rahul, et ettenähtud summad spordile, tervishoiule, teadusele jne Eesti Lotolt ei laeku. Arvan, et Eesti Loto ei ole väärtus omaette. Sõdimine arvloteriide, nagu näiteks Bingo, hasartmängumaksu tõstmise vastu 11 protsendilt 16 protsendile (nii nagu muudel loteriidel) ei ole õigustatud. Ettevõtete tulumaksu määr on teatavasti 26% ja selle alandamist riik ei toeta. Arvloteriide hasartmängumaksu ei saavat tõsta seetõttu, et arvloteriid on kahjumis. Ent kahjumis on nad seetõttu, et mängijalt tahetakse ilma pikemata raha käest ära võtta. Juhtub sama, mis üksikisiku tulumaksu tõstes -- tulumaksu laekumine hoopiski väheneb.
Et Eesti Lotol on oma kasiinod ja mänguautomaadid, siis ei tohiks tulevik lausa must olla. Mänguautomaatide ja kasiinomängude n-ö võidufond on hoopis teisest mastist. Automaatidel on see üle 90 protsendi, ruletilaua võidufond küündib ülaltoodud Las Vegase numbrini, kuid võib olla ka vähem soodne, kui kasiino on kehtestanud omad reeglid. Black Jacki võidufond võib teoreetiliselt ületada 100 protsenti. Soliidse võidufondi tõttu jagub kasiinosse laudade taha mängijaid endiselt. Ja suur osa kergelt teenitud rahast lõpetab ringkäigu vaheetapi mänguautomaadis.
Põhjamaade lotode Eestisse tulekusse võib suhtuda nii ja naa. Üks on selge, et Eesti võib pretendeerida suurematele peavõitudele. Näiteks Viking Lottol on igal nädalal välja panna 13--26 miljoni krooni suurune peavõit. Nii suured summad tekitavad Eestis kindlasti elevust, sest meie oma peavõidud küündivad harva üle miljoni krooni. Kuid ka võidu pretendente on rohkem. Pilet Soome rahas, kaks marka, on tunduvalt odavam kui meie Bingol. Esialgu oleks Eestis mängijaid kindlasti palju, kui ainult kahte marka ei «ümardataks» ülespoole -- kuueks krooniks.
Mis on aga negatiivne -- Eesti lotomängija raha hakkab minema Soome spordi, tervishoiu, teaduse jne toetuseks. Selle taustal on Põhjamaade ettevaatlikkus oma loto teistesse riikidesse eksportimisel isegi imekspandav. Seniks ostan oma paar piletit nädalas, lihtsalt niisama kiibitsemisekss.
Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist.