• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 26.10.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tõlkimine Brüsselit oodates

Kvaliteetse õigustõlke tegemiseks kulub raha, põhjendab õigustõlke keskuse direktor Liina Kesküla riigile üsna kalliks minevat tööd.
Riigikantselei allasutusena saab keskus raha riigieelarvest ja täidab riigi tellimust. Eraisikuid ei teenindata.
Riigikantselei eurointegratsioonibüroo juhataja Hendrik Hololei täpsustab, et õigustõlke keskuse põhiülesanne pole tõlkida kõiki ELi direktiive, vaid neid dokumente, mis muutuvad pärast Eesti ühinemist ELiga osaks meie õigussüsteemis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Suure osa keskuse tänavusest 11 miljoni krooni suurusest eelarvest moodustavad siiski üldkulud, hoone renoveerimiskulud ja infotehnoloogia soetamiskulud.
«Kuna ükski Eesti kõrgkool ei koolita tõlkijaid, saadame oma spetsialiste täiendõppele välisriikidesse,» nimetab Kesküla kuluartikleid. «Oleme loonud umbes 20 000 terminist koosneva andmebaasi, mille tuleva aasta aprillis riputame üles Internetti.»
Peale tõlkija töötab iga leheküljega keeletoimetaja, õigustoimetaja ja terminoloog. «Seda peetakse maailmas õigusaktide tõlkepraktikas ainuvõimalikuks kvaliteeti tagavaks meetodiks,» räägib Kesküla.
Õigustõlke keskuse tõlkija päevanorm on keskmiselt kolm lehekülge. Keskuse selle aasta toodang on 5600 lehekülge tõlketeksti. Järgmisel aastal plaanib keskus tõlkida 11 500 lehekülge.
Tõlkimist vajab umbes 70 000 lehekülge ELi määrusi. «Nelja aasta pärast jõuame selle kogusega ühele poole,» kinnitab Kesküla ning prognoosib, et küllap proovib enamik nende küllaltki unikaalsetest tõlkijatest seejärel konkureerida Brüsseli ametkondadesse.
Kui Soomes ja Rootsis suurem tõlketöö otsa sai, suundus sadakond tõlkijat sama tööd, kuid tunduvalt suurema palga eest tegema just Brüsselisse.
ELi direktiive tõlgivad ametkonnad selleks, et seaduse, määruse või muu kohaliku õigusakti koostamisel oleks käepärast eestikeelne tekst.
«Lepinguliste tõlkijate töö on operatiivne ja meil on nendega pikaajalised töösuhted,» kõneleb rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Aili Ohlau. Rahandusministeerium on tõlgetele esimesel poolaastal üle 200 000 krooni kulutanud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Põllumajandusministeeriumi eurobüroo juhataja Janika Salevi andmeil on neil seadusloome harmoniseerimiseks 1,25 miljonit krooni. Tõlgime ise ja tellime tõlkebüroodelt, lisab Salev.
Riigiasutused kasutavad ka teisi tõlkebüroosid. Seitse kuud tagasi tööd alustanud õigustõlkebüroo OÜ Interlex ühe omaniku ja peatoimetaja Andres Aule sõnul moodustavad klientidest poole riigiasutused, nagu näiteks veterinaaramet ja ministeeriumid.
«Vajadusel kasutame välisspetsialistide abi,» seletab Aule, kes paar aastat tagasi töötas õigustõlke keskuses tõlgina. «Oleme näiteks taikeelset õigusakti rootsi keelde tõlkinud.»

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele