Tõlkimine Brüsselit oodates

Suure osa keskuse tänavusest 11 miljoni krooni suurusest eelarvest moodustavad siiski üldkulud, hoone renoveerimiskulud ja infotehnoloogia soetamiskulud.

«Kuna ükski Eesti kõrgkool ei koolita tõlkijaid, saadame oma spetsialiste täiendõppele välisriikidesse,» nimetab Kesküla kuluartikleid. «Oleme loonud umbes 20 000 terminist koosneva andmebaasi, mille tuleva aasta aprillis riputame üles Internetti.»

Peale tõlkija töötab iga leheküljega keeletoimetaja, õigustoimetaja ja terminoloog. «Seda peetakse maailmas õigusaktide tõlkepraktikas ainuvõimalikuks kvaliteeti tagavaks meetodiks,» räägib Kesküla.

Õigustõlke keskuse tõlkija päevanorm on keskmiselt kolm lehekülge. Keskuse selle aasta toodang on 5600 lehekülge tõlketeksti. Järgmisel aastal plaanib keskus tõlkida 11 500 lehekülge.

Tõlkimist vajab umbes 70 000 lehekülge ELi määrusi. «Nelja aasta pärast jõuame selle kogusega ühele poole,» kinnitab Kesküla ning prognoosib, et küllap proovib enamik nende küllaltki unikaalsetest tõlkijatest seejärel konkureerida Brüsseli ametkondadesse.

Kui Soomes ja Rootsis suurem tõlketöö otsa sai, suundus sadakond tõlkijat sama tööd, kuid tunduvalt suurema palga eest tegema just Brüsselisse.

ELi direktiive tõlgivad ametkonnad selleks, et seaduse, määruse või muu kohaliku õigusakti koostamisel oleks käepärast eestikeelne tekst.

«Lepinguliste tõlkijate töö on operatiivne ja meil on nendega pikaajalised töösuhted,» kõneleb rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Aili Ohlau. Rahandusministeerium on tõlgetele esimesel poolaastal üle 200 000 krooni kulutanud.