Reedel jäi kauplemine Tallinna börsil taas tagasihoidlikuks ja registreeritud 95 tehingus ulatus börsisüsteemi päevakäive vaid 3,31 mln kroonini. Sellises suurusjärgus päevakäibed olid Tallinna börsil börsi kahel esimesel eksisteerimiskuul, kuid siis oli börsil ka vaid viis aktsiat.
Loius kauplemises ei toimunud olulisi muutusi ka aktsiate hinnatasemetes. Kuigi turul olid selges ülekaalus tõusjad ja ÄP indeks kerkis päevaga 1,86 protsendi võrra 284,26 punkti tasemele, tulenes ülespooleliikumine pigem sellest, et viimane tehing registreeriti ostupoolel.
Iseenesest on ka see näitaja -- päev lõpetati ostutehingutega, kuid sedavõrd väikese käibe juures, nagu viimasele ajal Tallinna börs näidanud on, erilist hinnatõusu oodata ei ole.
Reedese kauplemispassiivsuse taga nägid maaklerid investorite pettumust Ühispanga nõukogu otsuse üle, mis ei vastanud kaugeltki ootustele. Nädala alguses ainsa aktsiana elavamat kauplemihuvi leidnud Ühispanga aktsia reedene käive küündis napilt üle poole miljoni krooni piiri, 23 tehinguga oli aktsia siiski enimkaubeldud. Aktsia hind langes 1,32 protsendi võrra, 22,4 krooni tasemele.
1,2 miljoni kroonise käibega oli enimkaubeldud reedel Hansapanga aktsia, mille hind kerkis 3,17 protsendi võrra. Kuna käibed olid reedel äärmiselt tagasihoidlikud hinnatõusust mingit kaugemaleulatuvat järeldust teha ei saa. Beeta Varahalduse maakleri Denis Kolomenski sõnul andis ligi poole Hansapanga aktsia reedesest kauplemismahust ehk 10 000 aktsiat tehing, milles omaniku vahetanud aktsiad olid ühe tuletistehingu alusvaraks ja mis tavaliselt börsil kajastamist ei leia.
Vaikus börsil ja intressimäärade küllalt kiire tõus viimasel ajal näitab, et vaba raha hulk Eesti finantsturul on hetkel piiratud ja selle väljaandmist kaalutakse hoolega. Muutusi võib ses osas tuua Hansapanga aktsiaemissioonist laekuv raha. Loomulikult mõjub hästi, kui Ühispank kauaotsitud strateegilise investori lõpuks ikkagi leiab.