Kaitsetollid uuel aastal

Maarahva erakonna fraktsiooni esimehe Tiit Tammsaare kinnitusel on põllumajandusministeeriumis juba peaaegu valmis kaupade pakett, millele lähiajal imporditollid kehtestada.

Tollimaksud peab vastavalt õiguskantsleri otsusele kehtestama riigikogu oma seadustega. Tammsaare kinnitusel saab enamiku maksudest vastu võtta pakettidena.

Tammsaar nentis, et oodata on pikki vaidlusi parlamendisaalis, kuigi valitsuselt heakskiidu saanud otsuse kohaselt rakenduvad tollimaksud juba 1. jaanuaril.

Kaitsetollide kehtestamisele on teravalt vastu Reformierakond, kelle hinnangul on see vastuolus vaba turumajanduse põhimõtetega. Reformierakondlane Jürgen Ligi ütles, et enne valimisi ei üritagi maaerakonnad asjale sisuliselt läheneda, vaid lahmivad niisama. «Pealegi on selge, et 1. jaanuarist ei jõua mingeid tollimakse kehtestada,» märkis Ligi.

Ligi hinnangul võivad tollimaksude kehtestamisega põhitoiduained kallineda 10--20 protsenti. «Toiduainete kallinemine avaldab koheselt mõju ka muudele hindadele, näiteks tuleb tõsta palku,» ütles ta. Ligi lisas, et praeguses ületootmise olukorras ei avalda tollid tegelikult mingit positiivset mõju.

Eesti talupidajate keskliidu peadirektor Ants Aamann nimetas valitsuse otsust igati positiivseks. «Kaitsetollid on üks tururegulatsiooni mehhanisme ja seni on meie talupidaja väljastpoolt tuleva kauba ees kaitsetu olnud,» ütles Aamann.

Aamanni hinnangul tuleb tollid kehtestada neile kaupadele, millega Eesti end ise suudab varustada ehk siis eelkõige piimatooted ja liha. «Olulist hinnatõusu see ei tohiks kaasa tuua, kuid kindlasti peab jälgima, et ei sõlmitaks kartellikokkuleppeid,» märkis ta.

Ka Tammsaar nimetas esimeste maksustamist vajavate kaupadena liha ja piima ning osaliselt ka vilja. «Ma ei ütle midagi halba banaanide maaletoojate suhtes, kuid jätke muude kaupade tootmine Eesti põllumehele,» märkis ta.

Majandusminister Jaak Leimanni sõnul ei saanudki valitsus muud moodi otsustada, sest juba veebruaris kiitis valitsus heaks Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika põhimõtted, mis ühe sammuna näevad ette ka kaitsetollide kehtestamist.

Valitsuse pressiesindaja Daniel Vaarik lisas, et ELi ühtse põllumajanduspoliitika järgimine on kasulik enamikule Eesti põllumeestest ja mida kiiremini me liigume euroliidu poole, seda kiiremini saame osa ka sealsetest hüvedest. Tollitariifide rakendusaktid töötab välja põllumajandusministeerium koostöös rahandusministeeriumiga.

Tollitariifiseadus võeti riigikogus pärast pikki vaidlusi vastu 14. oktoobril 1997. Esialgu sai õiguse kaitsetolle kehtestada valitsus, hiljem läks otsustamisõigus riigikogu kätte.