Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas punapassiga või punapassita?

    Oma ajaloo ja asendi tõttu on Soome kogu aeg olnud kääbuse ja väikevenna rollis. Kääbus Venemaa suhtes, kes sõjajärgseid Soomele soodsaid majanduslepinguid täiendas finlandiseerimispoliitikaga, mida lihtsamalt võiks nimetada ka ära-mujale-vaata- ehk mitteühinemispoliitikaks, ja väikevend Rootsi suhtes, kes pärast poliitilise domineerimise lõppemist oli säilitanud tugeva mõju Soome majanduses. Näiteks 1992. aastal, mil Soome valis kaitseväele sõjalennukeid, hoiatas Rootsi suurärimees Peter Wallenberg eravestluses tollast Soome kaitseministrit Elisabeth Rehni, et kui Soome ei vali Rootsi JAS Gripenit, siis «oleme sunnitud kaaluma oma investeeringute Soomest väljatõmbamist».
    Euroopa Liidus oldud nelja aastaga on Soome suutnud neis rollides tõusta partnerite tasemele. Sest ELis Põhja mõõtme läbisurumine võimaldab Soomel jätkata Venemaaga suuremahulist majanduskoostööd ja samal ajal julgemalt piiluda NATO poole. Teiseks on Euroopa rahaliitu minek, mille Rootsi maha magas, andnud Soomele ja margale tugevama positsiooni ja lubanud tal selja pöörata Stockholmi domineeritavale Põhjala börsikoostööle.
    Iseseisev Eesti on praegu täpselt samasuguses kääbuse ja väikevenna rollis, kusjuures vadereid on märksa rohkem. Küll soovitab Venemaa kommunistide liider Gennadi Zjuganov Eestil finlandiseeruda, küll teavad OSCE komissar Max van der Stoel ja USA analüütik Paul Goble paremini, missugune peab olema Eesti kodakondsusseadus, küll laidab Rootsi pangaguru Bo Kragh eestlaste suhtumist «pühasse lehma» ehk krooni püsikurssi.
    Kui veel aasta tagasi tundus, et kiiret edu saavutanud Eesti pangad ja teised firmad suudavad ekspansiooniga Lätti ja Leetu seal olulist positsiooni haarata, siis nüüd on rootslased selle illusiooni purustanud. Seejuures näeb koonderakondlane Toomas Alatalu viikingite Balti-aktiivsuse taga USA, Taani ja Rootsi koordineeritud tegevust. Kui selle kaugem eesmärk on sillutada Baltimaadele koos Rootsi ja Soomega teed NATOsse, siis on see tõenäoline. Aga kui Alatalu arvab, et Eesti suurem integreerumine Põhjalaga seaks meid väikevenna rolli, siis selles oleme juba ammu. Tähtsam on Soome eeskuju varal, majanduslikult tugevnedes ja punapassi abiga osata sealt edaspidi välja tulla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
USA aktsiaturud alustasid uut kuud ulja põrkega
Pärast septembri langust algas oktoober USA aktsiaturgudel reipa tõusuga: suuremad aktsiaindeksid kerkisid üle kahe protsendi.
Pärast septembri langust algas oktoober USA aktsiaturgudel reipa tõusuga: suuremad aktsiaindeksid kerkisid üle kahe protsendi.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.