• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas laenuintressid

    hakkavad langema?

    Kui on sisse laenatud kallis raha, siis seda odavalt edasi laenata ei saa. Põhimõtteliselt saavad protsendid alla minna kolmel tingimusel. Kui saadakse odavat raha, kui riskid vähenevad või kui konkurents krediidi pakkumise osas läheb selliseks, et minnakse kasumite kallale. Momendil on mõlemad pangad minu teada kahjumis või seal lähedal. Jääb üle kaks võimalust. Kui raha muutub odavamaks või kui riskid Eesti majanduses vähenevad. Aga kumbki ei saa väga kiiresti toimuda.
    Samas, kui pangad poleks saanud endale kindlaid strateegilisi omanikke, siis raha hind oleks võinud veel järsult tõusta. Odavnemine võis avalduda ka selles, et uus hinnatõus jäi ära.
    Arvan endiselt et me ei ole veel põhjas ära käinud. Välisinvestorite tulek ei tähenda automaatselt intresside langust. Ilmselt intresside tõus hetkeks pidurdus.
    Valupunktid on läinud pangandussektorist tööstusse. Kui ettevõtted satuvad veel rohkem raskustesse ja tekivad ahelreaktsioonid, viib see deposiitide vähenemiseni ja see võib jälle avaldada intressidele survet ülespoole. Teisest küljest sellisel turul, nagu me oleme, ei suuda intresside tase võnkumisi maandada ja varem või hiljem tekib n-ö defitsiit, intressi pole mõtet lõpmatuseni üles suruda, tuleb teha valikuid projektide osas. See on kõigi ellujäämise küsimus, et meie majanduse tugipostid peavad finantseeritud saama, ja tasemelt, mille juures nad ise püsti püsivad.
    Olukorda ei mõjuta ainult välisraha juurdetulek, vaid ka kodumaise säästmise positsioon. Kui see on endiselt negatiivses suunas -- inimesed võtavad raha pangast välja ja ostavad midagi -- siis see intresside alandamisele ehk ressursside ülejäägile laenude andmise jaoks kindlasti hästi ei mõju.
    Teoreetiliselt, arvestades, mis oli enne välispankade raha laekumist ja mis võiks olla pärast, ootaksin ka mina, et intressid alaneks 1--2 protsenti.
    Usun, et 2--3 kuu pärast on näha, kas nii läks või mitte. Siis on kindlasti algatus Hansapanga poolt, mis võib turu selles suunas liikuma panna.
    Ilmselt nad stabiliseeruvad mingil tasemel. Nad on ju järjest tõusnud. Aga selge on see, et kui Rootsi pangad tulevad kahe suure panga omanikuks, siis ilmselt pankade finantspoliitika karmistub. Ja kui samal ajal deposiitide hulk pankades pigem väheneb kui kasvab, siis mingisugust väga olulist laenamist turule küll ei tule. Pangad ei hakka välja laenama. Pankade endi bilansside struktuur paraneb, aga et mingit väga suurt laenuressurssi hakkab turule voolama, küll ei usu .
    Samas arvan, et kui mõlemad on kohanenud oma uute omanikega, eks siis hakkab pikemas perspektiivis jälle turuosa oma rolli mängima. Aga sellisele tasemele, nagu intressid olid 1997. a suvel, ei jõua nad päris mitu aastat veel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Arvutipoe omanik sai loa müüa elutöö Klickile
Arvutipoe Ordi juht Sulev Sisask ja teised omanikud said konkurentsiametilt loa müüa äri Klickile.
Arvutipoe Ordi juht Sulev Sisask ja teised omanikud said konkurentsiametilt loa müüa äri Klickile.
Liiklusummikud ja hirm Vene piiril: venelased püüavad mobilisatsiooni eest põgeneda
Vladimir Putini otsus kuulutada välja Venemaal mobilisatsioon 300 000 inimesele on pannud venelased riigist kabuhirmus põgenema, vahendab CNN.
Vladimir Putini otsus kuulutada välja Venemaal mobilisatsioon 300 000 inimesele on pannud venelased riigist kabuhirmus põgenema, vahendab CNN.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.