Laenuvõtjale päikesekiiri

Põhjuseks on halvenev majanduskeskkond -- mõõn on tabanud või tabamas järjest uusi ettevõtlusvaldkondi. Alates selle aasta augustist on tööstustoodangu müük võrreldes eelmise aasta sama kuuga olnud väiksem. Näiteks selle aasta oktoobris müüsid tööstusettevõtted 13,7 protsenti vähem toodangut kui 1997. aasta viinakuus.

Kõige suurem tagasilöök on oktoobris olnud arvuti-, toiduaine- ja joogitööstuses. Ajakirjanduses on hakanud ilmuma artikleid tuntud hulgifirmade ja jaekaupmeeste pankrotiohust. Ehitusfirmad prognoosivad järgmiseks aastaks ehitusturul 30--40% langust, uksi sulgevad kinnisvarafirmad. Kõik viitab sellele, et laenatud raha kättesaamine muutub pankadele üha tõsisemaks probleemiks.

Eesti Panga andmetel olid pangad oktoobri lõpu seisuga laenanud kõige enam just tööstussektorile, mille võlgnevus pankade ees ulatub 4 miljardi kroonini.

Vastukaaluks halvenevale majanduskeskkonnale räägib laenuintresside alanemise toeks tõsiasi, et Hansapangal õnnestus aktsiaemissioon, tõenäoliselt õnnestub see ka Ühispangal. Samuti tõik, et EBRD laenas Hansapangale 1,2 miljardit krooni, mis läheb pikaajaliste laenuprojektide rahastamiseks. Ühispangale on lubanud 259 miljonit krooni laenata aga maailma-

panga allorganisatsioon IFC.

Rootsi pankade tulek võiks intressitaset alandada, kui nende raha jääks Eestisse, aga Hansapank on ise teatanud, et emissioonist saadud 1,5 miljardi krooniga makstakse tagasi kolm suurt välislaenu ja käivitatakse pank Leedus. Kuna suur osa Hansapanka tulevast rahast läheb kohe ka Eestist välja, siis ei ole pank tõenäoliselt huvitatud intressitaseme alandamisest.

Nüüd on küsimus selles, millise strateegia võtab pärast emissiooni Ühispank. Kui Ühispank soovib Hansapanga arvel oma turuosa suurendada ja tema seni väljastatud laenud laekuvad ilma eriliste probleemideta tagasi, siis ta võib laenuintresse alandada. Kui aga laenukahjud aasta lõpus ja järgmise aasta alguses suurenevad, siis pole ka laenuintresside langus usutav.

Laenuintressid hakkavad alanema, kui deposiitide maht pankades suureneb ja välisraha vool jätkub. Kuna Eestis on säästmistase suhteliselt madal ja deposiitide maht on viimastel kuudel näidanud vähenemise trendi, siis sõltub meie areng väga paljus välisinvesteeringutest.