Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laenuvõtjale päikesekiiri

    ei paista

    Võlakirjade intressitase on poole aastaga kahe-
    kordistunud ja jõudnud 20 protsendi tasemele. Kroonilaenude keskmine intress tõusis oktoobris 3,2% 15,2 protsendile. Pangandusspetsialistide hinnangul tähendab praeguse intressitaseme juures laenuvõtmine ettevõttele haua kaevamist.
    Äripäev ei ennusta lähema poole aasta jooksul laenuintresside alanemist, pigem võib laenuraha ettevõtja jaoks talvel veelgi kallineda.
    Põhjuseks on halvenev majanduskeskkond -- mõõn on tabanud või tabamas järjest uusi ettevõtlusvaldkondi. Alates selle aasta augustist on tööstustoodangu müük võrreldes eelmise aasta sama kuuga olnud väiksem. Näiteks selle aasta oktoobris müüsid tööstusettevõtted 13,7 protsenti vähem toodangut kui 1997. aasta viinakuus.
    Kõige suurem tagasilöök on oktoobris olnud arvuti-, toiduaine- ja joogitööstuses. Ajakirjanduses on hakanud ilmuma artikleid tuntud hulgifirmade ja jaekaupmeeste pankrotiohust. Ehitusfirmad prognoosivad järgmiseks aastaks ehitusturul 30--40% langust, uksi sulgevad kinnisvarafirmad. Kõik viitab sellele, et laenatud raha kättesaamine muutub pankadele üha tõsisemaks probleemiks.
    Eesti Panga andmetel olid pangad oktoobri lõpu seisuga laenanud kõige enam just tööstussektorile, mille võlgnevus pankade ees ulatub 4 miljardi kroonini.
    Vastukaaluks halvenevale majanduskeskkonnale räägib laenuintresside alanemise toeks tõsiasi, et Hansapangal õnnestus aktsiaemissioon, tõenäoliselt õnnestub see ka Ühispangal. Samuti tõik, et EBRD laenas Hansapangale 1,2 miljardit krooni, mis läheb pikaajaliste laenuprojektide rahastamiseks. Ühispangale on lubanud 259 miljonit krooni laenata aga maailma-
    panga allorganisatsioon IFC.
    Rootsi pankade tulek võiks intressitaset alandada, kui nende raha jääks Eestisse, aga Hansapank on ise teatanud, et emissioonist saadud 1,5 miljardi krooniga makstakse tagasi kolm suurt välislaenu ja käivitatakse pank Leedus. Kuna suur osa Hansapanka tulevast rahast läheb kohe ka Eestist välja, siis ei ole pank tõenäoliselt huvitatud intressitaseme alandamisest.
    Nüüd on küsimus selles, millise strateegia võtab pärast emissiooni Ühispank. Kui Ühispank soovib Hansapanga arvel oma turuosa suurendada ja tema seni väljastatud laenud laekuvad ilma eriliste probleemideta tagasi, siis ta võib laenuintresse alandada. Kui aga laenukahjud aasta lõpus ja järgmise aasta alguses suurenevad, siis pole ka laenuintresside langus usutav.
    Laenuintressid hakkavad alanema, kui deposiitide maht pankades suureneb ja välisraha vool jätkub. Kuna Eestis on säästmistase suhteliselt madal ja deposiitide maht on viimastel kuudel näidanud vähenemise trendi, siis sõltub meie areng väga paljus välisinvesteeringutest.
    Mida rohkem ja kiiremini tuleb Eestisse välisinves-
    teeringuid, seda kiiremini on võimalik majanduses valitsevast mõõnast üle saada. See ongi valdkond, mille kaudu riik saab majanduse arengusse kõige paremini sekkuda. Eesti Energia, Eesti Telekomi, Eesti Raudtee erastamine või siis tselluloositehase rajamine oleksid projektid, mis tooksid Eestisse välisraha. Seega kiirendades erastamist, vähendame krooni deval-
    veerimise ohtu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Äriregister muutub kõigile tasuta kättesaadavaks
Alates 1. oktoobrist muutuvad äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks, mille eest tuli varem maksta päringutasu. Justiitsministri sõnul muudab see ettevõtlust läbipaistvamaks.
Alates 1. oktoobrist muutuvad äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks, mille eest tuli varem maksta päringutasu. Justiitsministri sõnul muudab see ettevõtlust läbipaistvamaks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.