Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lepped ja tingimused
Täna Tallinna saabuv Venemaa peaministri asetäitja Valentina Matvijenko soovib saavutada peaminister Mart Siimanniga Eesti-Vene majanduslepete kiire sõlmimise kokkulepet. Olulist arvamuste lahknevust majandus-
lepingute sõlmimiseks polevat. Tulemuse on Matvijenko seadnud sõltuvusse kodakondsuse andmisega sõjaväepensionäridele ja venelaste Eestis sündinud lastele. Kolmas tingimus on ainuke Eesti riigile kuuluv õigeusu kirik -- Nevski katedraal.
Äripäev leiab, et Eesti ei peaks kohe käsi üles tõstma ja kõigi tingimustega nõustuma, vaid tuleks otsida muid lahendusi.
Teisest küljest ei anna ka jäikus ja rinna kummi ajamine midagi. Venemaa oli, on ja jääb problemaatiliseks naabriks Eestile ja temaga tuleb suhelda ning läbi käia nii või teisiti. Venemaaga tegelemine pole meie välispoliitikas just kõige suurema tähelepanu all olnud. Kui, siis on kultiveeritud hoiakut, et mõjutame Venemaad Brüsseli ja Ameerika kaudu.
Majandusleppeid ja topelttollide kaotamist on aga eelkõige Eestile vaja. Venemaa on Eesti välis-
majanduspartnerite seas teisel kohal ja annab Eesti SKPsse märkimisväärse osa. Kuid sellest olulisemgi ehk on poliitiliste pingete mahavõtmine. Ehk nagu ütles Valentina Matvijenko Äripäevale -- kui vaadata majandust poliitikast eraldi, siis on tuntav vastastikune huvi majandussuhete arendamise vastu.
Paraku Venemaa neid eraldi ei vaata ja vaadata ei lase. Venemaal huvitab tihe suhtlemine Eestiga vast kõige rohkem Leningradi ja Pihkva oblastit. Need regioonid vajavad Eesti toiduaineid, ent nende surve ei ole Moskvale tõenäoliselt nii suur kui duuma ja õigeusu kiriku surve.
Eesti on mõnevõrra taganenud oma kunagisest jäikusest Tartu rahu osas. Piirilepingu sõlmimisel oleme väidetavasti vaid viimaste tehniliste täpsustuste juures. Ühelt poolt näitab Venemaa justkui üles head tahet sõlmida ka majandusleppeid, ent teisalt esitab veidraid nõudmisi, millel majandusega mingit pistmist pole, ent millega Eestil arvestada tuleb. Iseküsimus, kui suured järeleandmised peaksid sellega kaasnema.
Lastele kodakondsuse andmise eelnõu on otsapidi riigikokku jõudnud. Selle heakskiitmisel saaks Eesti juurde umbes 6500 kodanikku, kes Äripäeva arvates ei kätke endas Eestile kui rahvusriigile ohtu, aga annaks poliitilisi pingeid maandava signaali Venemaale ja välismaailmale.
Sõjaväepensionäre ja nende pereliikmeid on kodakondsus- ja migratsiooniameti andmeil (1. juuli seisuga) vastavalt 8840 ja 7367. Neil pole praegu õigust taotleda ei alalist elamisluba ega kodakondust. Eesti võiks kaaluda, kas ca 17 000 inimesele võimaluse andmine üldistel alustel kodakondsust taotleda (mitte kohe kodakondsuse andmine) on ületamatu takistus.
Nevski katedraali kasutab praegu Moskva patriarhaadile alluv kogudus, kes ei ole end juriidilise isikuna registreerinud. Registreeritud Eesti apostliku õigeusu kirik ja Moskvale alluv kirik on seetõttu Nevski varade pärast juba pikka aega tülis. Riigi jaoks on see diplomaatiline probleem, mille aga peavad kaks kirikut omavahel ära klaarima. Riigi roll oleks luua neile läbirääkimiseks soodne pinnas.
Niisiis on kõige olulisem võtta Moskvalt ära argumendid, millele toetudes saab ta Eestile survet avaldada. Kompromisse tuleb otsida. Ent vastutasuks on kauaoodatud ja vajalikud majanduslepped.