Eesti Telefon võtab kasumi kliendi kaukast

võrgu haldamiseks (k.a rahvusvaheline side) kuni

2000. a 31. detsembrini. Monopoli loonud riik pidanuks turusuhteid omandisuhete kaudu reguleerima, kuid Eesti Telekomi erastamisega Skandinaavia telekomifirmadele Sonera ja Telia loobub valitsus otsustamisõigusest.

Praegu on üle 90% turust ET käes. Konkurenti kardab ET vaid kiiresti arenevast mobiilsidest ja siin on turul ET sugulase Eesti Mobiiltelefoni kõrval veel kaks operaatorit.

ET monopoolne seisund jääb püsima pikkadeks aastateks ka pärast lepingu lõppemist. Seda kinnitab firma kümne aasta äriplaan. Äriplaani on valitsus juba heaks kiitnud, ET plaanides kaasa rääkida pole valitsusel õigust.

Äriplaan on ilus kuni sinnamaani, kus algab jutt teenuste hinnast. ET lubab aastas 30 000--40 000 uut digitaaltelefoniliini rajada. Kõik vanad jaamad on kavas välja vahetada 2001. aasta lõpuks. Era- ja äriklientide erinevad tariifid võrdsustatakse järk-järgult, aastal 2001 peaksid kehtima juba ühtsed liitumis- ja kuutasud. Vähendatakse kohalike kõnede ja riigisiseste kaugekõnede tariifide erinevust. ET äriplaanis on arvestatud ka rahvusvaheliste kõnede tariifide alanemisega ning sajandivahetuseks on ET lubanud kaotada telefonijärjekorrad.

Äriplaani lähemal uurimisel selgub, et nädala paariga võib telefoni loota äriklient, soovitatavalt Tallinnast ja Tartust pärit -- eelisarendatakse just nende paikade telefonsidet. Kolkaküla elanik võib telefonist unistama jäädagi.

Kontsessioonilepingu järgi määrab ET ise teenuste hinna, ehkki moe pärast arutab neid ka nn tariifi-

komisjon. Osa tariife võib ET korrigeerida neli korda aastas (nt telefoni paigaldamis- ja abonentmakse, ent siin peavad ET ja valitsus eelnevalt kokku leppima).

Leping ütleb, et ET peab liitumistasude ja kuumaksete kergitamisel arvestama Eesti pere keskmist sissetulekut. Kui võrrelda tänavusi ja tuleva aasta tasusid, siis näib, et see klausel on ET-l ununenud. Näiteks liitumistasu digitaaltelefoni liiniga suureneb erakliendi jaoks 830 kroonini, analoogtelefoni puhul 550 kroonini. Analoogtelefoni kuumakse suureneb 50 kroonini ja digitaaltelefonil 64 kroonini. Kõneminuti hind langeb, ent see-eest lisandub kõne alustamise tasu 48 senti, mis teeb lõpu lühikõnelustele ja lööb väga valusalt Interneti kasutajaid. Võib arvata, et paljud väiksema sissetulekuga pered lükkavad telefoni soetamise kaugemale tulevikku ja nii mõnigi kaalub telefonist loobumist.

Kontsessioonileping viitab mitmel juhul, eriti tariifide tõstmisest kõneldes, mõistlikule kasumile. ET puhul tähendab see nähtavasti oskust kliendilt nii palju raha välja pigistada, kui mõistus võtab.