• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Telefon võtab kasumi kliendi kaukast

    Eesti Telefon tahab aastaks 2008 kasvatada oma kasumi praegusega võrreldes ligi viiekordseks, miljardi piirini. Aastateks 1999 -- 2008 koostatud äriplaani järgi tuleb klientidel igal aastal valmis olla keskmiselt 20protsendiliseks teenuste hinna tõusuks.
    Eesti Telefon (ET) kasutab turu ainuvalitsejana oma õigust ja võimalust pitsitada klientidelt välja just nii palju raha, kui tema äriplaani täitmiseks vaja on.
    Septembris 1992 kehtima hakanud kontsessioonileping kinnistas ET monopoli riikliku telekommunikatsiooni-
    võrgu haldamiseks (k.a rahvusvaheline side) kuni
    2000. a 31. detsembrini. Monopoli loonud riik pidanuks turusuhteid omandisuhete kaudu reguleerima, kuid Eesti Telekomi erastamisega Skandinaavia telekomifirmadele Sonera ja Telia loobub valitsus otsustamisõigusest.
    Praegu on üle 90% turust ET käes. Konkurenti kardab ET vaid kiiresti arenevast mobiilsidest ja siin on turul ET sugulase Eesti Mobiiltelefoni kõrval veel kaks operaatorit.
    ET monopoolne seisund jääb püsima pikkadeks aastateks ka pärast lepingu lõppemist. Seda kinnitab firma kümne aasta äriplaan. Äriplaani on valitsus juba heaks kiitnud, ET plaanides kaasa rääkida pole valitsusel õigust.
    Äriplaan on ilus kuni sinnamaani, kus algab jutt teenuste hinnast. ET lubab aastas 30 000--40 000 uut digitaaltelefoniliini rajada. Kõik vanad jaamad on kavas välja vahetada 2001. aasta lõpuks. Era- ja äriklientide erinevad tariifid võrdsustatakse järk-järgult, aastal 2001 peaksid kehtima juba ühtsed liitumis- ja kuutasud. Vähendatakse kohalike kõnede ja riigisiseste kaugekõnede tariifide erinevust. ET äriplaanis on arvestatud ka rahvusvaheliste kõnede tariifide alanemisega ning sajandivahetuseks on ET lubanud kaotada telefonijärjekorrad.
    Äriplaani lähemal uurimisel selgub, et nädala paariga võib telefoni loota äriklient, soovitatavalt Tallinnast ja Tartust pärit -- eelisarendatakse just nende paikade telefonsidet. Kolkaküla elanik võib telefonist unistama jäädagi.
    Kontsessioonilepingu järgi määrab ET ise teenuste hinna, ehkki moe pärast arutab neid ka nn tariifi-
    komisjon. Osa tariife võib ET korrigeerida neli korda aastas (nt telefoni paigaldamis- ja abonentmakse, ent siin peavad ET ja valitsus eelnevalt kokku leppima).
    Leping ütleb, et ET peab liitumistasude ja kuumaksete kergitamisel arvestama Eesti pere keskmist sissetulekut. Kui võrrelda tänavusi ja tuleva aasta tasusid, siis näib, et see klausel on ET-l ununenud. Näiteks liitumistasu digitaaltelefoni liiniga suureneb erakliendi jaoks 830 kroonini, analoogtelefoni puhul 550 kroonini. Analoogtelefoni kuumakse suureneb 50 kroonini ja digitaaltelefonil 64 kroonini. Kõneminuti hind langeb, ent see-eest lisandub kõne alustamise tasu 48 senti, mis teeb lõpu lühikõnelustele ja lööb väga valusalt Interneti kasutajaid. Võib arvata, et paljud väiksema sissetulekuga pered lükkavad telefoni soetamise kaugemale tulevikku ja nii mõnigi kaalub telefonist loobumist.
    Kontsessioonileping viitab mitmel juhul, eriti tariifide tõstmisest kõneldes, mõistlikule kasumile. ET puhul tähendab see nähtavasti oskust kliendilt nii palju raha välja pigistada, kui mõistus võtab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.