• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhtkonna osa aruannete koostamisel

    Seoses läheneva aruandlusperioodi lõpuga paljudes ettevõtetes kerkib taas päevakorda majandusaasta aruande koostamine. Aruande koostamisel tasuks tähelepanu pöörata mitmetele alltoodud aspektidele, mille osas on enamasti veel suured võimalused arenguks.
    Eesti ettevõtluskeskkonda on seni iseloomustanud soov piirduda aruandes võimalikult lakoonilise sõnastusega. Põhjenduseks võivad olla ärialased kaalutlused, kuid sageli võib «oht» olla ka ülepaisutatud.
    Ärikeskkonna üldist arengut arvestades tuleks raamatupidamise aastaaruandesse lisada põhjalik ülevaade põhilistest arvestusprintsiipidest ning julgemalt lisada muud infot, mis on vajalik arvandmete mõistmiseks (lisad viidetega aruande kirjetele). Sellest tulenevaid võimalikke «ohtusid» tuleks võrrelda positiivse efektiga, mida annab professionaalselt koostatud ja hõlpsasti loetav aruanne.
    Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IAS) nõuavad aruandluses rakendatud arvestuspõhimõtete kajastamist eraldi osana aruandes. Eestis kehtivate reeglite kohaselt tuleb neid kajastada aruande lisa vormis. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata seni suhteliselt vähest kajastamist leidnud arvestus-
    põhimõtetele, mille konkreetse rakendamise otsustab tegevjuhtkond, näiteks:
    - müügitulu ja omahinna kajastamise põhimõtted;
    - potentsiaalsete kohustuste (garantiikohustus) hindamise alused;
    - kulude kapitaliseerimise põhimõtted jpt.
    Eeskuju selles osas võib leida näiteks ettevõttega samal alal tegutsevate suurte rahvusvaheliste kontsernide aastaraamatutest. Aastaaruande koostamine ei tohiks kujuneda ainult pearaamatupidaja või finantsjuhi ülesandeks. 1998. aasta aruande koostamisel võiks ettevõtte tegevjuhtkond suurendada oma osa selles protsessis.
    Omapoolseid kommentaare, mis ei puuduta otseselt arvestuspõhimõtteid, tuleks juhtkonnal esitada tegevusaruandes, sh näiteks kommentaare majanduskeskkonna muutuste ja aasta 2000 mõju kohta. Seal võiks olla ka kommentaarid ettevõtte tegevuse tugevate külgede ja ressursside kohta, mis ei kajastu bilansis, kuid aitavad kujundada pilti ettevõttest.
    Autor: Rainer Innos
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.