Meremehi ohustab tööpuudus

Eesti meremeeste ametiühingu esimehe Valentin Kivistiku sõnul teeb Eesti Merelaevanduse mere-

meestele kõige rohkem muret töö kaotus. Viimase viie kuuga on Eesti Merelaevandus müünud seitse laeva, praegu istub üle 200 meremehe 1250kroonise alampalgaga kodus. Kui laevad Calibur ja Rakvere peavad Helsingi-Muuga-Århusi liinilt ära tulema, lisandub neile veel 60, sest teisele liinile pole aluseid Kivistiku väitel võimalik panna.

Kollektiivlepingu sõlmimisel esitab Eesti Mere-

laevanduse ametiühing palgale lisaks teisigi olulisi nõudmisi. Kivistik ütles, et juba on saavutatud põhimõtteline kokkulepe, et meremehe lähedased saavad tema surma korral 60 000 USA dollarit senise 25 000 asemel.

Kivistiku sõnul on Eesti Merelaevandus valmis maksma rahvusvahelise meretransporditöötajate assotsiatsiooni (ITF) kehtestatud teise registri palka, mis on madrusel 1204 USA dollarit kuus. Sel juhul viib omanik laevad ka mugavuslipu alla ning riigil jääb saamata 33 protsenti sotsiaalmaksu ja 26 protsenti üksikisiku tulumaksu. Eesti laevade viimist Küprose lipu alla on Kivistiku sõnul juba kaalutud.

Eesti Merelaevanduse arendusdirektor Viktor Palmet tunnistas, et 1. märtsil palk tõuseb, kuid ei soostunud ütlema, kui suur palgatõus on. «See on Eesti majandusoludele vastav palgatõus, kuid kaugeltki mitte nii suur, kui nõuavad soomlased,» märkis ta.

Möödunud aasta kollektiivlepingu sõlmimise aegu taotles ametiühing Eesti Merelaevanduse meremeestele 40protsendilist palgatõusu, sai aga kõigest 10 protsenti.

Palmeti hinnangul ei ole boikoti näol tegemist töövaidluse ega ka ettevõtetevahelise konfliktiga, vaid see on majanduspoliitiline probleem, mille lahendamisse peaks sekkuma kummagi riigi valitsus.

Detsembri algul valminud Eesti-Soome merenduslepingu kohaselt austavad pooled teise riigi ettevõtlust seal kehtivate seaduste alusel, kuid seda lepingut pole veel allkirjastatud.

Vaba juurdepääsu laevandusturule näeb ette ka Euroopa Liidu assotsieerumisleping.

Eesti Merelaevanduse taotlus eelmise aasta 11. detsembril alanud boikoti lõpetamiseks tuleb Helsingi ringkonnakohtus arutusele jaanuaris.