Autotööstus vaeb liitumisi

Spekulatsioonidele lisas sel nädalal tuld Daimler-

Chrysleri juhatuse esimees Robert Eaton, kes ennustas lähema kolme kuu jooksul uusi teateid suurest ühinemisest Euroopa autotootjate hulgas.

Selle peale reageerisid kõigi tõenäoliste kandidaatide -- Rootsi Volvo, Itaalia Fiati ja Saksamaa BMW -- aktsiad teisipäeval tugeva tõusuga.

Eatoni märkus Detroidi autorevüül peegeldab tööstusharus valitsevat elevust alanud aasta suhtes, millelt oodatakse tohutute ülevõimsuste ning üliterava konkurentsiga tööstusharu konsolideerumise jätkumist. 1998. aastal toodeti 57 miljonit sõiduautot ja kergeveokit, seejuures jäi kasutamata 33 protsenti tootmisvõimsusest.

Tööstusharus liikuvates spekulatsioonides on kõige sagedamini nimetatud Fordi ja Volvo ning Volvo ja Fiati võimalikku liitu.

«1999. aastast saab suurte ümberkorralduste aasta,» ei eitanud ka Fordi Euroopa haru president Jim Donaldson, jättes samas võimaliku ühinemise Rootsi autotootjaga kommenteerimata.

Samal ajal peab Volvo koostööläbirääkimisi ka Fiatiga, mis võivad samuti lõppeda firmade ühinemisega. Spetsialistide hinnangul täiendavad firmad teineteist suurepäraselt ning liit oleks sobilik ka geograafilisest aspektist. Fiati valdavalt väikeautod on kõige populaarsemad Lõuna-Euroopas, samas kui Volvo suuremad sõidukid on kõige tugevama turuosaga Põhja-Euroopas, USAs -- kus Fiat on esindamata -- ning Aasias.

Koostootmise võimalusi on Volvo kaalunud ka Saksa Volkswageniga.

Ägedad spekulatsioonid keerlevad ka Fordi ümber, kes sel nädalal tõrjus Prantsuse uudisteagentuuri teateid Saksa BMW ja Jaapani Honda ostuplaanidest. Ehkki firma on alati valmis avanevaid võimalusi kaaluma, tulevad need väited meile üllatusena, ütles Fordi peadirektor Jac Nasser.

Nassari sõnul võib Ford jätkata oma praegusel kujul, sest seda võimaldavad nii lai tootevalik kui tugev positsioon maailma suurematel autoturgudel. Samas kinnitab firma 22,9 miljardi dollariline sularahavaru Fordi häid väljavaateid võimaliku ostjana.

Ka Jac Nassar möönis, et autotööstuses «räägivad kõik kõigiga» ning et perspektiivis on tulevikku vaid neil tootjatel, kelle aastane toodangumaht ulatub vähemalt 5 miljoni sõidukini.

Samas näitab DaimlerChrysleri pikaleveninud liitumisprotsess, et tehingud ei sünni kergelt. Vaatamata oma suhteliselt madalale turuväärtusele -- ühiselt moodustavad Euroopa seitse autotootjat napilt kaks kolmandikku Microsofti turuväärtusest -- on neil tööandjate ja rahvusliku uhkuse sümbolina tohutu poliitiline tähtsus. Kindlasti ei soosi firmade ühendamist Euroopa tööhõivele keskendunud vasakkallakuga valitsused, ehkki näiteks liit Prantsuse autotootjate Renault' ja Peugeot' vahel oleks igati loogiline. Tehinguid takistab ka kontrolli koondumine ühe suurinvestori kätte -- 49% BMW aktsiatest kuulub Quandti perekonnale ja 44% Renault' aktsiatest on Prantsuse riigi käes.

Autor: REUTERS