Eesti Telefoni kiire kasumikasv

Äriplaanis on kogutuluks kohalikest kõnedest 1999. a planeeritud koos kõne alustamistasudega 380 mln krooni. See on märkimisväärne kasv võrreldes eelmise aastaga, mil ainult minutitasudest koosnenud tuludest planeeriti saada 283 mln krooni.

Eesti Telefoni juhatuse esimees Jaan Männik ütles, et suur osa Eesti Telefoni puhaskasumist reinvesteeritakse. «Me võtame laene, et investeerida, raha laenamine kallineb kogu aeg,» sõnas ta.

Valitsus leidis teisipäevasel istungil, et 48sendise kõne alustamistasu kehtestamine 1. mail on põhjendatud. Valitsuse majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et Eesti Telefon soovib ristsubsideerimise kaotada.

«Valitsuses arutati tariifipoliitikat ning Eesti Telefon põhjendas ära kõne alustamistasu kehtestamise,» lausus Vitsur eile. Vastates küsimusele, kus on siin ristsubsideerimise kaotusest juttu, kui kokkuvõttes Eesti Telefoni tulu siiski suureneb, ütles Vitsur, et tal ei ole äriplaani hetkel ees ja seetõttu ei oska ta kommenteerida. «Igal juhul peab inimene aru saama, et telefoni omamine on kallis lõbu,» sõnas Vitsur.

Vitsur nentis ka, et kui kontsessioonileping lõpeb ja tariifipoliitika pole korras, tuleb turule mõni uus fiksvõrgu pakkuja, võtab Eesti Telefonilt maksejõulised kliendid üle ja Eesti Telefonile jäävad vaid maksejõuetud. «Tariifid tuleb lihvida enne konkurentide teket,» lisas ta.

Ekspress Hotline on Eesti Telefoni suurklient. Ettevõtte juhatuse esimees Raul Kasesalu ütles, et tema hinnangul ei oleks vaja ettevõttel, kus suurim omanik on riik, teenida praegu sellist kasumit.

«Las teenivad siis, kui kontsessioonileping lõpeb, niikaua võiks olla kasum teenimata ning ka hind optimaalne,» ütles Kasesalu.

Autor: Sten A. Hankewitz