Toiduainete litsentsi taotleb vähe ettevõtteid

Järjekordi ministeeriumi veterinaaria- ja toiduosakonna juhataja Toivo Nõvandi sõnul ei ole tekkinud. Tegutsevatel toiduainete importijatel on aega tegevuslitsentsi taotleda 1. märtsini. Nõvandi lisas, et paljud loataotlejad on esimesel korral puudulike dokumentide pärast tagasi saadetud, kuid litsentsita pole kokkuvõttes keegi jäänud. Selleks, et litsentsi saada, on vaja esitada dokumendid firma kohta ja kaupade ladustamise tingimuste kohta.

Nõvandi sõnul on enamik litsentse välja antud eelmisel aastal kehtinud 2000kroonise riigilõivu ajal. Sellel aastal kehtima hakanud 25 000- kroonist riigilõivu on maksnud vaid kümmekond hulgifirmat.

Kalanduse Äriagentuuri Merling ASi juhataja Maire Püvi ütles, et nemad said oma litsentsi kohe esimesel korral kätte ja ehkki infot litsentsimise tingimuste kohta kuigi palju ei olnud, said nad Riigi Teatajat lugedes kõik dokumendid joonelt kokku.

Toiduainete importijate litsentsimise korraldamine on üks takistusi Eesti liitumisel maailma kaubandusorganisatsiooniga WTO, on öelnud välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull.

Kull ütles eile, et valitsusel tuleb litsentsimise määrust veel veebruari jooksul muuta, et see läheks vastavusse WTO litsentseerimise lepinguga. Kulli selgitusel tuleb taoline litsents anda automaatselt vastavate dokumentide esitamisel ja üksnes administratiivsete probleemide esilekerkimisel võib venitada 10 päeva. Eestis aga läheb litsentsi andmise otsustamiseks 10 päeva, lisaks kolm päeva otsusest teatamiseks.

Kulli sõnul peab litsentsimine olema ka automaatne, st ei saa mingeid tingimusi esitada. See tähendab tema sõnul, et praegune litsentsikomisjon tuleb laiali saata ja hääletamine kaotada. Eriti kummaline on Kulli sõnul, et litsentsikomisjonis on kodumaise toiduainetetööstuse esindajad ja selline komisjon pole erapooletu.

Põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Toivo Nõvandi sõnul kavatseb ministeerium määruse paranduse valitsusele esitada lähinädalatel.