Ühispank murendab usaldust enda vastu

Hea pangandustava tähendab ennekõike ausat käitumist ja ausat juttu ka siis, kui olukord kõige meeldivam pole. Mõttetera pärineb Hansapanka pikka aega juhtinud Jüri Mõisalt. Ühispanga viimase aja käitumine kinnitab, et Eesti pangad seda tava alati ei austa.

Äripäeva arvates ei ole Ühispank usaldusväärne.

ÜPga on lugu vaata et hullem kui Augeiase tallidega: mida hoolikamalt audiitorid selle panga raamatupidamisse süvenevad, seda suuremaks kasvab kahjum. Täna näitab ÜP mulluse kahjumina juba 383 miljonit krooni, kuu aega tagasi oli see summa 93 miljoni võrra väiksem. Panga juhtkonna valedest investeerimisotsustest ja lahkest laenujagamisest tingitud kahjusumma sööb panga varasema kasumi, justkui oleks pank mitu aastat tühja tööd teinud.

ÜP kliendid ega aktsionärid ei saa olla kindlad, et märtsi keskel, kui avaldatakse panga auditeeritud tulemused, märgib kahjumit sama summa, mis täna. Pank on majandustulemusi avaldades mitu korda väitnud, et nüüd on kahjum selgunud, tegemist on lõpliku arvuga. Nii kinnitas asepresident Janek Mäggi jaanuari keskel 290 miljoni kroonise kahjumi puhul ning praegu 383 miljoni puhul teine asepresident Ülo Suurkask.

Lõviosa ÜP mullusest kahjumist, 225 miljonit, tõid väärtpaberitehingud. Panga usaldusväärsust ei aita kuidagi tõsta tõik, et samal ajal sõidab ÜP üks juhte ja väärtpaberiliigutajaid Margus Kangro ringi ligi 2,5 miljonit maksva Ferrariga.

Miinuse taga seisev arv on soliidne. Iga teise Eesti ettevõtte oleks selline kahjum viinud pankrotti, ent pangad õnneks nii lihtsalt kokku ei kuku.

Pankrotiohust annaks märku likviidsuse puudumine. Sellest murest päästis Ühispanga strateegiline investor Skandinaviska Enskilda Banken (SEB). Sinnani oli ÜP tugev pluss vaid riigieelarve raha hoidmine. Mäletatavasti väitis ÜP nõukogu esimees Aare Urm aga veel oktoobri alguses, enne SEBi tulekut, et «Ühispank nägi juba aasta algul praegust kriisi ette ning on saavutanud praeguseks ülilikviidsuse... Ühispank ei vaja täiendavat strateegilist investorit» (ÄP, 08.10.1998).

ÜP kasuks räägib see, et pank ei ürita enam kahjumeid varjata, vaid toob oma miinused avalikkuse ette. Tõenäoliselt ei tee ÜP seda vabatahtlikult, teda sunnivad tagant audiitorid ja SEB. Rootsi pank tahab üle võtta võimalikult puhta panga.

Esimene uudis pärast ÜP lõplike majandustulemuste selgumist on tõenäoliselt see, et vahetatakse välja ÜP juhtkond.